Bobimehed tahavad taas Eesti Kelguliidule elu sisse puhuda

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti bobimehed St. Moritzis võistlustules.
Eesti bobimehed St. Moritzis võistlustules. Foto: Roger Schaffner

2014. aasta suvel ellu kutsutud Tallinn Bobsleigh Club (TBC) on oma esimese hooaja edukalt lõpetanud. Järgmisel talvel soovitakse astuda arengus sammu edasi ning võistelda Eesti koondise nime all Euroopa karikavõistlustel.

«Kui me möödunud aasta mais esitasime üleskutse sportlikele noormeestele liitumaks Eesti esimese bobimeeskonnaga, pidasid paljud seda hulluks ettevõtmiseks,» meenutas TBC mänedžer ja Eesti aukonsul Monacos Mauro Serra. «Minult küsiti: «Milline noor sportlane tahaks sõita bobikelguga?» Aga ma olin kindel, et eestlased on tõeline talispordirahvas.»

Kandideerimisprotsess tõestas Eesti meeste entusiasmi: kokku laekus avaldusi 45 sportlaselt, kellest edasisteks treeninguteks valiti välja 15. Järgnevate kuude jooksul, mil treeniti nii Tallinnas, Innsbrucki bobiakadeemias kui Albeltville’i olümpiarajal, kahanes nimekiri veelgi, kuni lõpuks olid kolm noort sportlast, bobijuhid Carl-Robert Puhm ja Hardi Link ning lükkaja Indrek Hopfeldt valmis osalema oma esimesel võistlusel, Gunter Sachsi memoriaalil legendaarsel St. Moritzi bobirajal.

«Tegu on unikaalse võistluspaigaga, sest see on ainuke rada maailmas, mis ei asu betoonrennis vaid on ehitatud looduslikule põhjale. See teeb raja väga kiireks ja meie poiste tippkiiruseks mõõdeti 135 km/h,» räägis Serra. Kiireimat sõitu näitasid St Moritzis Puhm ja Hopfeldt, kes lõpetasid võistluse viienda kohaga.

Debüütvõistlus oli ühtlasi ka Tallinn Bobsleigh Clubi hooaja ametlik lõpp. Pikka puhkust see sportlastele aga ei tähenda, sest juba mais alustatakse ettevalmistustega uueks hooajaks, kus võetakse sihiks osalemine Euroopa karikavõistluste etappidel.

Seal tuleks võistelda aga juba ametlikult Eesti koondisena. Serra sõnul on käimas läbirääkimised Eesti Olümpiakomiteega, et puhuda taas elu sisse aastaid tagasi tegevuse lõpetanud kelguliidule.

Eesti lipu all sõitmine tähendaks aga ka suuremat rahavajadust. «Miinimumprogrammina näen ma järgmiseks hooajaks kahe juhi ja kolme lükkajaga treenimist. Viiele sportlasele kuluks vähemalt 35 000 eurot,» selgitas meeskonna mänedžer Serra.

Uut talihooaega alustatakse taas Innsbrucki bobikoolis ning samal rajal peetakse ka Euroopa karikavõistluste avaetapp. Sihikule võetud Pyeongchangi taliolümpiani on jäänud kolm aastat.

Tagasi üles