1182 naiskonna juht: isegi mängijad ei adu, mida tähendab Eestis klubinaiskonna elushoidmine

1182 Tallinna naiskond.

FOTO: Tairo Lutter

Täna korvpalli Eesti-Läti Ühisliigas otsustavasse faasi astuv 1182 Tallinn (endine Eclex) naiskonna juht, mänedžer, rätsep ja koristaja Rando Reining on küll igati optimistliku loomuga mees, kuid sageli peab vaatama peeglisse ja küsima endalt, miks ta seda kõike teeb.

1182 koos Tallinna Ülikooliga on need kaks Eesti korvpalli lipulaeva, mille kaudu saavad paremad mängijad väljundi meie regiooni paremikuga heitlemiseks, kirjutab basket.ee. Nemad osalevad ka täna algaval finaalturniiril.

Juhus pööras elus uue lehe

Reining sattus naiste korvpalli juurde üheksa aastat tagasi ning sealt alates on olnud sellega seotud ka kõik suved, olles koondnaiskonna mänedžer: «Nüüd tuleb esimene vaba suvi, koondisel tegevusplaani pole... Mul on üks unistus, tuua Eesti koondis oma kodukanti Hiiumaale üheks maavõistlusmänguks või vähemalt lühilaagrisse.»

Mis aga puutub 1182 eesmärkidesse ja ambitsioonidesse, siis kohtudes vähem kui kuu aega tagasi lausus Reining, et siht on lõpetada vahegrupiturniir kahe hulgas. Jäädi kolmandaks. «Final Six turniiril on eesmärgiks kõige kirkam medal,» pani paadunud optimist ja turundusemees siiski konkreetselt paika.

«Me oleme heal päeval võimelised kõigiga mängima!,» ütleb Reining, tunnistades siiski, et naiskonnast on üks-kaks lüli puudu. Kuna Audentes jäi Eesti klubidest nelja parema hulka, ei õnnestunud ka Kadri-Ann lassi Noortekoondisest laenata. Kõige keerulisem aeg klubi juures on hoopiski august-september, kui tuleb vaadata ringi mängijaturul, sõlmida kokkuleppeid toetajatega jne. Mitte keegi, ei korvpalliüldsus, ametnikud ega isegi mängijad kujuta ette, mida tähendab ühe naiste klubi majandamine Eestis. Olen eluaeg olnud pigem reklaami-, turunduse jms peal, arvasin, et see on oluliselt lihtsam. Aga tunnistan, see on iga-aastaselt pööraselt keeruline ja pigem heategevustöö. Aga ma armastan seda!»

Kui Reining üheksa aastat tagasi sõprade mahitusel ja Jaanus Levkoi kutsel Audentese saali sattus, käis Eesti ja Rootsi tüdrukute mängu lõpp ja lisaaeg, Eesti võitis napilt... «Sel hetkel olin müüdud mees ja siin ma olen. Mäletan, Jaanus ütles toopäev veel, et mis sa passid, kahe päeva pärast on sõit EMile Itaaliasse, hakkame tööle...(naerab). Mul polnud aimugi, millest alustada.»

Naiskonna komplekteerimine, räägib Reining, on ka ses osas keeruline, et osadest meie palluritest ollakse huvitatud ka väljastpoolt. «Tuleb nendega kaubelda, samas kui teine südameklapike tahaks, et nad välja läheks...»

1182 ilmselt jätkab

«Hooajaga võib seni tegelikult rahul olla,» mõtiskleb Reining. «Treenerivahetus mõjus positiivselt. Oleme kaks korda võitnud Cesist, kahju, et jäime enne Final Sixi siiski kolmandaks. Et me kaotasime TLÜ-le lisaajal, see on pigem respekt neile ja Janne Ritsile.» 

«Ütlen kokkuvõtteks nii, et meie naiskond on tugev siis, kui kõik mängijad on koos ja treenerid samuti koos. Eks Howardi äraolek jättis ka tänavu teatud jälje. Meil on väga erinevad inimesed-tüübid, aga see kooslus toimib hästi - rollid on nii platsil kui riietusruumis ja mujalgi hästi paigas.»

Lõpetuseks tõdeb klubijuht, vastuseks küsimusele lähituleviku kohta, et peatoetaja (1182) näib olevat huvitatud jätkamisest.

Tagasi üles