/nginx/o/2010/09/15/432730t1hdf84.jpg)
Eesti võrkpallikoondise edu taustal on siiani pälvinud vähe tähelepanu mees, kellel oli oluline roll selles, et meie mehed Euroopa meistrivõistluste valikmängudes Hollandile võimalusepoegagi ei jätnud.
Mees, kes vormis Eesti võrkpalluritest metsapullid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See särava fassaadi varju jäänud isik on kangisaalis võrkpalluritele piitsa ja präänikut jaganud ehk füüsilise ettevalmistuse eest vastutanud Tarmo Tiits.
Kui koondise peatreener Avo Keel tegi Tiitsule suve alguses ettepaneku liituda rahvusmeeskonna taustajõududega, tuli hinnatud spetsilt kiiresti jah-sõna.
«Mulle meeldib võrkpall ja tundsin, et mul on mängijatele midagi anda,» selgitab Tiits. «Kõigile meeldib kritiseerida, kuid vähesed viitsivad midagi ära teha. Olin võrkpallurite tegemisi pikka aega kõrvalt vaadanud ja otsustasin end proovile panna.»
Nurmberg eeskujuks
Aastaid koondise käekäiku kajastanud siinkirjutajale avaldas mängijate suvine areng sügavat muljet. Nii meil külas käinud Kaliningradi Dinamo pallurite kui ka hollandlaste hüppevõime ja rünnakuteravus kahvatusid sinisärklaste kõrval.
«Mina vaatan jõutreeninguid teise pilguga kui näiteks soomlased,» ütleb Tiits. «Vigastuste vältimiseks pean hästi oluliseks baasi ladumist. Pööran palju tähelepanu lihastele, sidemetele ja liigestele, mis pallitreeningutel koormust ei saa.»
Kui varasematel aastatel on mitmete mängijate vigastused enne olulisi kohtumisi pannud treenerid valiku langetamisel sundseisu, siis tänavu polnud põhjust teemat tõstatada.
Oma rolli mängis ka kuum suvi, mis sundis treeningute pikkust kärpima ja rõhuma intensiivsusele. «Palju oli abi massöör Gardo Marustest,» lisab Tiits, kelle edukas töö esindusmeeskonnaga tõi algava hooaja eel pakkumise Baltikumi parimalt võrkpalliklubilt Tallinna Selverilt.
Tiitsu enne 2001. aasta EM-finaalturniiri korvpallikoondisega alanud koostöö lõppes mullu. Pole paremat meest võrdlemaks kaht pallimänguvõistkonda.
«Tegemist on erinevate aladega, kuid mõlema esindajad peavad olema kümnevõistlejate võimetega. Kui võrkpallurid rõhuvad plahvatuslikule jõule, siis korvpallis tuleb suuremat tähelepanu pöörata vastupidavuslikule jõule,» räägib Tiits, tõstes esile ekskorvpalluri Tarmo Kikerpilli ning võrkpallurite Keith Puparti ja Jaanus Nõmmsalu jõunäitajaid.
Tiits märgib eraldi ära teist korda järjest EM-finaalturniirile jõudnud võrkpallurite ühtekuuluvustunde. «Üksteiselt nõutakse palju ja näiteks trenni hilinejale hea pilguga ei vaadata. Korvpallikoondises leidus staare, kes ei allunud treenerite korraldustele ja keda oli raske sundida,» jätab Tiits nimed enda teada.
Status Clubis jõusaalitreenerina igapäevaleiba teeniva Tiitsu näpunäidete järgi on lihaseid trimminud ka rallisõitjad Urmo Aava ja Ott Tänak, aga ka näiteks kahtedel olümpiamängudel osalenud mäesuusataja Tiiu Nurmberg.
Kanadas sündinud, kuid Eestit esindanud – Nurmberg loobus oma lemmikalast Vancouveri olümpia järel – 28-aastase naise suhtumist võiks Tiitsu sõnul eeskujuks tuua igale end sportlaseks pidavale isikule. «Tiiu on väga arukas ja töökas inimene, kes löönuks jõusaalis surmamullaks nii mõnegi korvpalluri,» võrdleb Tiits.
Lisaks jõusaalis rassimisele meeldib Tiitsule tegeleda võrkpalli ja rallispordiga. Teda võib kohata nii Selver/Audentese esiliiga klubi treeningutel enda võimeid tulevikutegijatega võrdlemas kui ka harrastusturniiridel lõõgastumas.
«Minu suurim rõõm on, et poisid mulle palli lagipähe kinni ei löö. Naudin protsessi, ja kuigi kuulun esimest aastat veteranide sekka, olen parem kui varem,» kinnitab ta.
Ralliautoks kohandatud
Golf 2 rooli keeramist eelistab Tiits nimetada «kiirorienteerumiseks metsa vahel». Tänavust hooaega peab ta aga läbikukkumiseks – näiteks Lõuna-Eesti ralli lõppes juba neljandal kiiruskatsel, kui auto pärast trampliini läbimist üles ütles.
Tiits võrkpalluritest tugevam
On väheusutav, et keegi võrkpalluritest 28. eluaastani tõsiselt kulturismiga tegelenud Tarmo Tiitsu jõusaalis püstitatud rekorditest jagu saab. Võistlussporti harrastades Jäälõhkuja hüüdnime kandnud 173 cm pikkune Türilt pärit mees on rinnalt surunud 160, sügavkükkinud 190 ja teinud jõutõmmet 220-kilose kangiga.
Endise moodsa viievõistleja Piret Tiitsuga (neiupõlvenimi Jaigma) abielus olev ning poegi Jürgenit (5) ja Joonast (1,5) kasvatav Tiits tegi kulturismiga lõpparve 2003. aastal, kui oli kaalukategoorias kuni 70 kilo Eesti meistriks kroonitud.
«Mulle sai ruttu selgeks, et ma pole supertalent,» põhjendab nüüd kulturismiga distantsi hoidev Tiits. «Olin endale katsejäneseks ja püüan teisi treenides tehtud vigu vältida. Tänapäeval on enamiku inimeste eesmärk olla heas vormis, mitte lihaseid kasvatada.»