Axel, loop ja lutz: milliseid hüppeid pead teadma?

Venelane Jevgeni Plušenko esineb Iluuisutamise maailmameistrivõstluste avatseremoonial Hiinas.

FOTO: Smirnov Vladimir / Scanpix

Hüppamine on iluuisutamises vaid üks elemente teiste hulgas. Aga hea oleks neidki teada iluuisutamise MMi jälgides.

Kõigepealt, oluline on teada, et hüpatakse nii nägu ees kui ka selg ees. Ja üles tõugatakse end sakilt ehk varbalt või talla pealt.

Kümme aastat iluuisutamisega tegelenud ja blogi uisud.ee autor Andres Siplane selgitab Postimehele, et hüppamise võti on saada õige inerts sisse. Seda saab erinevate hüpete juures erinevalt.

AXEL

Norra uisutaja Axel Paulseni loodud axel-hüpe on raskemaid elemente iluuisutamises, sest see on ainus hüpe, mis toimub ettepoole liikumise pealt ja lõppeb poolelt pöördelt. Axel algab näoga ja lõppeb selg ees. «Kolme ja poolest axel'it on praegustel maailmameistrivõistlustel hüpanud vaid venelanna Jelizaveta Tuktamõševa,» ütles Siplane. (vaata videot all). Seda pole juba aastaid juhtunud.

LUTZ

Teise raskeima hüppe tegi populaarseks 20. sajandi alguses Austria uisutaja Alois Lutz. «Näiteks kolmeseid lutz'e tehakse võistlustel kõige vähem. Neljaseid ei tehta peaaegu üldse,» ütles Siplane. «Kui Eesti meistrivõistlusi vaadata, siis kolmest lutz'u tehakse väga harva.»

Siplane selgitab: «Uisutaja libiseb tahasuunas väliskandil, vasakul jalal. Väliskant tähendab seda, et pööre toimub hüppele vastassuunas. Ta peab hüppega suunda muutma ja teisele poole pöörama. Ta liugleb vasakul jalal väliskandil, aga paneb parema saki maha ja see on see, millega ta maast ära tõukab. Maandumine toimub samuti paremale jalale.»

FLIP
Flip on lutz'ule sarnane, aga toimub sisekandilt. «Pöörlemine on alanud hüppe suunas,» selgitas Siplane. «Mistõttu kehal on väiksem takistus hüpet alustada.» Tõuge toimub paremalt jalalt ja maandumine samuti. Loetakse keskmise raskusega hüppeks.

Rittberger

Seda silmushüpet peetakse lihtsamaks kui axel'it või lutz'u, aga raskemaks kui tulupp'i ja salchow'd. Uisutaja maandub samale jalale, millega hüpet alustas. Siplane: «Aga ei tõuka mitte paremalt sakiga ära, see tähendab, ei pane järsku jalga maha, vaid hüppesse minnes liugleb paremal jalal, hüppab õhku ja maandub paremale jalale.» Trikk on selles, et vint ehk hoog tuleb sisse saada viimasel hetkel kehaga järsult pöörates.

SALCHOW

Seda peetakse üheks lihtsamaks hüppeks. «Pööratakse pool pööret, selg ette,» selgitas Siplane. «Sellega hakkab keha juba pöörama. See on võti, kust uisutaja saab endale pöörlemise inertsi sisse.» Parem jalg ja käed aitavad pöörlemisele kaasa.

TULUP

Tulup ehk toe loop on kõige lihtsam hüpe. Uisutaja tõukab vasakult jalalt ja maandub paremale. Pöörleb küll ringi täis, aga maandub teisele jalale, mistõttu on hüpe lihtsam. «Liugleb tahapoole paremal jalal, paneb vasaku saki maha, vasakult jalalt tõukab end õhku ja maandub paremale,» ütles Siplane. «See on kõige esimene hüpe, mida on suudetud teha neljakordselt, sest seal on end kergem pöörlema saada.»

Tagasi üles
Back