Kaugelt pommitas Peciukevicius eelmisel hooajal sõltuvalt liigast 25-32 protsendiga, sel hooajal vastavalt 22-29 protsendiga. Vabaviskeid tabas ta 2013/14 vähemalt 70%, Eesti liigas lausa 80%, nüüd jäi see näitaja Balti liigas 70%, Eesti liigas on ta seni tabanud 65%, aga Eurochallenge'is vaid 53%. Suurim ärakukkumine tuli seega kõige olulisemas sarjas.
Kõik see on viinud keskmise punktisaagi kukkumiseni. Leedulane eelmisel hooajal: Eurochallenge'is 11,5, Balti liigas 10,5 ja Eesti liigas 13,1 punkti. Nüüd: Eurochallenge'is 8,3, Balti liigas 7,9, Eesti liigas 7,9 punkti.
Et Peciukevicius kujutab korvile vähem ohtu kui varem, võiks eeldada, et langenud on ka söödunumbrid, kuid nii see pole. Nii eelmisel hooajal kui ka nüüd on ta sööte jaganud keskmiselt 3,5 ringis. Eesti meistriliigas on ta andnud koguni 4,6 resultatiivset söötu, aga nagu tavaliselt, ei tähenda Eesti liiga numbrid ebaühtlase taseme tõttu kuigi palju. Ka muud statistilised näitajad pole suurt muutunud.
Kindlasti pole Peciukeviciuse mõju vähenemise taga ainult tema ise, vaid ka paljuräägitud Vilmantas Dilyse lahkumine ja oluliselt suurema, aga selle eest kümme korda kohmakama ja palju väiksema oskustepagasiga teise kaasmaalasest tsentri Karolis Petrukonise tulek. Mõlema pealt teenis Rock palju lihtsaid korve, aga mis Peciukeviciusesse puutub, siis tema tundis ennast kõige paremini poolkiiretes olukordades. Nüüd on neid võimalusi vähem ja pärast ebaõnnestumisi tõmbab Augustas ka ise meelsamini tempo maha. Pika rünnaku puhul jääb tema kasutegur juba hoopis väiksemaks.
Sümboolne märk oli seegi, et Peciukevicius pani neljapäeval Balti liiga pronksiseeria otsustavas mängus Utena Juventuse vastu viimastel sekunditel korvi alt mööda ja luhtas hiilgava võidušansi. Võimalik, et see episood jääbki Rocki hooaega iseloomustama. Ja olgugi, et Rocki tase ei olekski võimaldanud palju suuremat mängu (näiteks eurosarja Final Four) mängida, olid lootused Peciukeviciuse puhul hoopis suuremad. Jutud Leedu koondisest olid paraku enneaegsed.