/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/435407t1haeff.jpg)
Mulgi ralli viis Eesti meistri tiitli konkurentsist Ott Tänaku ning tõstis küsimuse, kas üle põldude lõikamisega võistlusraja lühendamine on õige või vale.
Rallimehed võitsid üle põldude lõigates aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi ümbruse teedel sõidetud ralli kulges paljuski põldudevahelistel teedel ning nupukamad rallimehed leidsid rajalegendi koostades mooduse, kuidas teed lühendada ning sellega väärtuslikke sekundeid võita.
Konkurentide lõikamisele juhtis tähelepanu Mulgi ralli üldarvestuses neljanda koha saanud ning N-rühma Eesti meistrivõistlustel liidrikoha käest andnud Margus Remmak.
«Üritasin pikimal kiiruskatsel konkurente püüda, kuid see ei õnnestunud. Nägin rajal kohti, kus autod olid üle põllu teed lõiganud. Meie polnud legendis seda nii mõelnud ning sõitsime kõik kaared ära,» rääkis Remmak. «Varem on ju kurdetud, et pealtvaatajad tallavad põlde, aga nüüd sõidame ise neist üle…»
Postimees võttis selle jutu peale nõuks pärast läbida ühe kiiruskatse ning leidis Remmaku jutule selgeid tõendeid. Ühel rajalõigul polnud kahtlust, et suur hulk ralliautosid olid mööda põlluserva kulgeva lauge paremkurvi ja sellele järgneva järsu vasakpöörde läbimise asemel otse üle põllu kihutanud. Mõõtmine näitas, et teelt väljasõidu ja taas naasmise vahe oli 200 meetrit. Kui siia lisada kurvide läbimiseks kuluv aeg, on otse sõitjate ajaline võit ilmne. Väidetavalt oli kogu ralli jooksul lõikamise kohti palju.
Eetiline küsimus
Mulgi rallil võistluse juhina tegutsenud Aivar Partsi sõnul oli rallimeeste selline tegevus jutuks ka võistlusjärgsel žürii koosolekul, kuid otseselt polnud keegi reeglite vastu eksinud. Tegemist olevat rohkem eetika valdkonda jääva küsimusega.
Partsi sõnul on lõikamist võimalik siiski takistada. «Viljandis oli sõitjatele jagatud rajalegend natuke lohakalt koostatud. Kurvides ja mahapööretes tulnuks sinna kanda punktid, ümber mille sõitmine olnuks kohustuslik,» selgitas ta. «Kui seda pole tehtud, ei saa sõitjaid raja mitte läbimise eest karistada – nende asi on sõita stardist finišini võimalikult kiiresti.»
Parts lisas, et mõnedes kohtades oli rajameister paigutanud tee äärde kive ning sõitjatele nähtavamaks muutmiseks värvinud need punaseks. Paraku oli neid liiga vähe ning kui rada pole otseselt tee kulgemisega sarnaselt tähistatud, ei pea rallimees tee joont jälgima.
«Tegelikult on see peamiselt Kesk-Eestis korraldatavate rallide probleem. Siin on tee ja põllud ühel tasapinnal, see soodustab lõikamist. Lõuna-Eestis on tee kraavidega eraldatud ning seal selliseid asju ei juhtu,» selgitas Parts ning lisas, et põldudest hullem on veel see, kui autod sõidavad üle majaomanike hooldatud murulappide. Nende taastamine võtab rohkem aega ning tekitab kohalikes elanikes ralli suhtes vastumeelsust.
Mulgi ralli tegi tõsiseid korrektiive Eesti meistrivõistluste arvestuses. Tiimikaaslase Georg Grossi treeninguautoga sõitnud Ott Tänak katkestas mootoririkke tõttu juba teisel kiiruskatsel.
Kuna Egon Kaur oli Viljandis absoluutarvestuse teine ja N4 klassi võitja ning meistrivõistluste liider Margus Remmak sai klassis kolmanda koha, on selge, et Tänakul pole enam võimalik kokkuvõttes neid kahte meest edestada. Teda ei päästa isegi Saaremaal sõidetava viimase etapi võit. Kauril on punkte 57, Remmakul 54 ning Tänakul 37,5.
Tänak langes konkurentsist
Eestis enim hinnatud masinaklassis tänavu juba kolmanda etapivõidu noppinud Kaur nentis, et võistlus kulges juba harjumuspäraselt – esimestel kiiruskatsetel ei suuda ta kuidagi õiget hoogu leida, ent ralli lõpuks muutub ta väga kiireks. Lisaks hakkab ta oma uue Subaruga harjuma.
«Lõpus tundsin, et sõit hakkab juba välja tulema,» sõnas Kaur. «Samas jäi teisel päeval varu, liigseid riske polnud vaja võtta. Nüüd peab mõtlema, kuidas Saaremaa ralliks valmistuda.»
N4 klassi kolmanda kohaga leppinud ning kokkuvõttes liidrikohalt tõugatud Remmak otsis olukorrast positiivset.
«Kolmanda koha punktid on ikkagi parem kui mitte midagi,» märkis ta ning viitas, et tema ja Kauri vahele mahtunud Raul Jeets on tänavu varemgi head kiirust näidanud. «Viimastel kiiruskatsetel valmistusime juba Saaremaa ralliks – näiteks saime teada, et meie käsutuses olnud rehvid pole vihmase ja libeda ilmaga sõitmiseks sobivad.»
N-rühma masinate heitluse ees võttis võidu Ford Focus WRCga sõitnud Georg Gross. Kuigi tema edu oli juba varakult turvaline, elas temagi üle ärevaid hetki. «Käigud hakkasid kaduma ning viimase kiiruskatse läbisime ainult kuuenda käiguga,» rääkis ta. «Ralli tervikuna pakkus rahuldust.»
Ülitihe heitlus käib ka A-rühma kaherattaveoliste autode klassis, kus Siim Plangi edestas Sander Pärna vaid poole sekundiga. Kokkuvõttes juhib selles klassis martin Kangur.