/nginx/o/2010/09/22/436678t1h8c30.jpg)
Eesti Suusaliidu juhtidel oli sel kevadel tükk tegemist, et veenda soomlasest kahevõistluskoondise peatreenerit Petteri Kukkoneni eestlaste juures jätkama.
Eesti kahevõistlejate treener sai Soomes tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt oli Kukkonenil mitu head pakkumist. Neist parima tegid soomlased ise. Kukkonenile tehti ettepanek hakata juhendama Soome noortekoondist, kus treenivad 10–12-aastased noored. Kuna Kukkonenil on pere, siis küsis ta eelkõige just iseendalt: kas tal jätkub aega ka Eesti poiste treenimiseks? Õnneks jätkus!
Ta osaleb küll vähemates treeningulaagrites, kuid täiskohaga töötab siiski eestlaste juures. Samamoodi nagu ka 2007. aastal, mil ta Soome B-koondist juhendas.
Keskmine vanus vaid 18
Kukkoneni enda sõnul üks töö teist ei sega. Ajapuuduse üle ta ei kurda. «Mul on lihtsalt natuke lisatööd juures. Oskan sellega arvestada,» sõnas ta ja lisas: «Mul on eestlastega leping järgmise hooaja lõpuni, kuid tegelikult on võimalus teha koostööd kuni Sotši olümpiani. Eesti poisid on andekad ja noored. Koondise keskmine vanus on vaid 18! Kindlasti võtab korralike tulemusteni jõudmine palju tööd ja aega. Aga usun, et oleme võimelised medaliteni jõudma.»
Kukkoneni sõnul on treeninguprotsessi kaasatud ka teisi asjatundjaid. Ikka selleks, et poisid mitmekülgselt areneksid.
Näiteks Ramsau laagris treenisid Kaarel Nurmsalu ja Kail Piho murdmaatreener Anatoli Šmiguni käe all. Paljudes hüppelaagrites käib kaasas aga soomlasest tipptreener Risto Pirttimäki, kes on teiste seas juhendanud ka neljakordset olümpiavõitjat Matti Nykäneni ja kahekordset maailmameistrit Jani Soinineni.
«See, et Petteri ka Soomes töötab, tuleb meile ainult kasuks!» kinnitas Eesti kahevõistluskoondise alaliidu juht Roomet Pikkor. «Nüüd saame rohujuure tasandil teadmisi. Ma usun, et tänu sellele saavad ka eestlased edasi areneda.»
Ala vaatemängulisemaks
Võrreldes mullusega keskendutakse tänavu rohkem murdmaa poole arendamisele. Varem lõpetasid eestlased hüpped küll esikümnes, kuid murdmaaga langesid punktikohalt välja. Jõudu lihtsalt ei jätkunud.
Positiivne on seegi, et enne tänavust hooaega plaanitakse kahevõistluses murdmaa osa vähendada. FISi lõplik koosolek peetakse 1. oktoobril ja siis pannakse muudatused täpsemalt paika. Hooaja esimesel MK-etapil Rukal peaks võisteldama juba uute reeglite alusel.
«Eesmärk on ala vaatemängulisemaks muuta. Eelmisel aastal jäi murdmaa domineerima. Pigem oli tegemist murdmaasuusatamise ühisstardiga. Vahed olid hüpete järel lihtsalt sedavõrd väiksed,» selgitas Pikkor ja lisas: «Aastaid tagasi oli vastupidi. Siis oli nii, et isegi kui suusatada ei osanud, ikka võis võita. Nüüd tahetakse punktidega seda vahet võrdsustada. Hüppeid hakatakse rohkem väärtustama ja murdmaal peaksid suuremad vahed sisse tulema. Aga täpselt ei tea veel keegi, kuidas seda tehakse.»
Igal juhul peaks see Eesti kahevõistluskoondislastele ainult kasuks tulema. «Praegu on kogenud ja vanematel sportlastel eelis. Meie poistel murdmaa pool veel eriti tugev pole,» nentis Pikkor.