Suve hakul Eesti laskesuusatamise koondise peatreeneriks saanud lätlane Maris Cakars tunnistas, et on selles ametis jõudnud alles esimese klassi õpilase tasemele. Aastaid Lätis töötanud mees püüab kohaneda Eesti laskesuusatamises valitseva seisuga, ent usub, et kõik laabub hästi. «Kolm-neli kuud on selles ametis väga lühike aeg,» nentis ta.
Laskesuusatajate peatreener: ühtse tiimina saame olla tugevad
Eesti koondise tüüri juurde asudes oli Cakarsil selge, kuidas naabrite laskesuusatamist edendada. «Koondisest tuleb luua hea kollektiiv, see on minu ja sportlaste ülesanne,» sõnas ta. «Ühtse tiimina saame olla tugevamad kui üksikult üritades. Loomulikult peab iga sportlane harjutama oma võimete ja vajaduste järgi – näiteks noored mehed ei taluks ju Indrek Tobrelutsuga sarnaseid koormusi, kuid ülejäänud asjades peame tegutsema ühtse koondisena. Hea aura on ülimalt oluline.»
Kuigi Cakars sooviks võtta eeskuju Eesti murdmaasuusatamise koondisest, pole ta soov siiski päris täitunud. Erinevalt varasematest hooaegadest ei harjuta Eesti laskesuusatajad koos. Juba enne Cakarsi peatreeneriks saamist olid Eveli Saue, Priit Viks ja Kadri Lehtla alustanud koostööd soomlasest laskmistreeneri Asko Nuutineniga. Sõiduvormi lihvivad nad aga oma plaanide järgi.
Seepärast pole ka koos treeninglaagrites käidud. Kokku satutakse alles oktoobri teisel nädalal Ramsaus – Nuutineni seltskond on seal juba varem kohal, ülejäänud koondis sõidab lumele 5. oktoobril. Suvel tutvustas Saue värskele peatreenerile oma treeninguplaane, peatselt vaadatakse plaanid uuesti üle.
Eesti laskesuusatajate ettevalmistusele jätab oma pitseri ka rahanappus. Seegi on üks põhjus, miks Cakars sooviks koondist rohkem koos näha. «Me ei saa iga tiimi juurde tagada eraldi abilisi, koondise juures on nad kõik olemas,» selgitas ta. «Peame üheskoos läbi mõtlema, kuidas valmistuda Sotši olümpiaks – see toimub mägedes ning ettevalmistus nõuab hoopis metoodilisemat lähenemist kui näiteks Vancouveriks valmistudes.»
Raha leidmiseks on Cakarsil lihtne valem, tuleb näidata häid tulemusi, et sponsoritel tekiks huvi laskesuusatamist toetada. Seejuures ei pea ta silmas üksikuid sähvatusi, vaid stabiilselt kõrgete kohtade eest võitlemist.
«Selle eesmärgi täitmiseks tuleb sportlaste ettevalmistuses midagi muuta, muidu ei arene,» mõtiskles Cakars. «Samas ei taha ma praegu tehtut niisama lammutada.» Peatreeneri sõnul tuleb edaspidi pöörata suuremat tähelepanu kiirusele, seda nii suusarajal kui ka lasketiirus. «Konkurents on muutunud tihedamaks ning vahed väiksemaks, iga sekund on arvel,» lisas ta.