Juba mitu minutit enne pronksiseeria otsustava kolmanda mängu lõppu tõusid inimesed tribüünidel püsti. Püsti oli ka kogu Rapla TYCO meeskond ja nende treenerid. Viimased minutid saatis meeskond mööda kaelakuti seistes. Karjääri jooksul mängija ja treenerina kulda ja karda võitnud peatreener Aivar Kuusmaa rõõmustas siiralt, nagu noorteklassis oma esimese medali võitnud poisipõnn. Pole kahtlustki, et tema õlult langes raske koorem.
«Mulle on siin veedetud aastaga selgeks tehtud, et seda medalit on vaja! Võistkond tõigi selle nüüd lõpuks ära,» õhkas ta. «Rohkem kui minule endale tähendab see medal Rapla rahvale.»
Rapla korvpallivaimustust ei saa kuidagi alahinnata. Eile õhtul olid linnakese spordihoone tribüünid pealtvaatajaid täis, osa inimesi, kes hiljem saali jõudsid, pidid mängu jälgima püsti seistes.
Kuigi lõpuks oli tablool Rapla suureskooriline võit 87:64, ei teinud pronksmedaleid kaitsnud Rakvere Tarvas väljakuperemeestele midagi lihtsaks. Poolajaks juhtiski hoopis Tarvas kuue silmaga, kuid teisel poolajal nende jõud rauges. Rapla tihe kaitse küpsetas neid vaikselt, kuid järjekindlalt. Tarva leerist langes viie veaga David Haughton, seejärel ka meeskonna vaimne liider Juris Umbraško. See oli Tarva lõpu algus…
«Rakvere võitles kõvasti – tean, et medalit kaitsta on palju raskem kui seda võita,» tunnustas Kuusmaa vastast. «Aga arvan siiski, et seekord võitis parem meeskond. Olen täna rahul mängijatega, klubiga, kõigega… Meeskond valmistas kõigile neile inimestele, kes saali tulid, suure peo. Arvan, et mitte keegi ei pidanud pettuma!»