«See medal on Rapla linna jaoks sama tähtis kui kunagi aastaid tagasi Delta üle pikkade aastate võidetud meistritiitel Tartu linnale,» sõnas Rapla korvpalli ikoon Andre Pärn. Eile juhtus see, mida pisikese Rapla inimesed olid oodanud juba aastaid – lõpuks ometi on nende linnakesel taasiseseisvumisjärgse aja korvpalli Eesti meistrivõistluste esimene medal. Mis sellest, et kõige kahvatumat karva, pronksine… aga ikkagi oma medal!
Juba mitu minutit enne pronksiseeria otsustava kolmanda mängu lõppu tõusid inimesed tribüünidel püsti. Püsti oli ka kogu Rapla TYCO meeskond ja nende treenerid. Viimased minutid saatis meeskond mööda kaelakuti seistes. Karjääri jooksul mängija ja treenerina kulda ja karda võitnud peatreener Aivar Kuusmaa rõõmustas siiralt, nagu noorteklassis oma esimese medali võitnud poisipõnn. Pole kahtlustki, et tema õlult langes raske koorem.
«Mulle on siin veedetud aastaga selgeks tehtud, et seda medalit on vaja! Võistkond tõigi selle nüüd lõpuks ära,» õhkas ta. «Rohkem kui minule endale tähendab see medal Rapla rahvale.»
Rapla korvpallivaimustust ei saa kuidagi alahinnata. Eile õhtul olid linnakese spordihoone tribüünid pealtvaatajaid täis, osa inimesi, kes hiljem saali jõudsid, pidid mängu jälgima püsti seistes.
Kuigi lõpuks oli tablool Rapla suureskooriline võit 87:64, ei teinud pronksmedaleid kaitsnud Rakvere Tarvas väljakuperemeestele midagi lihtsaks. Poolajaks juhtiski hoopis Tarvas kuue silmaga, kuid teisel poolajal nende jõud rauges. Rapla tihe kaitse küpsetas neid vaikselt, kuid järjekindlalt. Tarva leerist langes viie veaga David Haughton, seejärel ka meeskonna vaimne liider Juris Umbraško. See oli Tarva lõpu algus…
«Rakvere võitles kõvasti – tean, et medalit kaitsta on palju raskem kui seda võita,» tunnustas Kuusmaa vastast. «Aga arvan siiski, et seekord võitis parem meeskond. Olen täna rahul mängijatega, klubiga, kõigega… Meeskond valmistas kõigile neile inimestele, kes saali tulid, suure peo. Arvan, et mitte keegi ei pidanud pettuma!»
Mängust endast ja korvpallist üldse ei tahtnud Kuusmaa eile õhtul rääkida – pidu võis alata!
37-aastane Pärn, kes tuli karjääri lõpus kodulinna meeskonda toetama, tunnistas, et viimase nelja aasta jooksul oli ka piisavalt raskeid momente. Eriti möödunud hooajal, kui Rapla jäi medalimängudest kaugele.
«Eks see kõik tuli üle kivide ja kändude, aga läks neli aastat ja nüüd on medal käes,» rääkis vanameister rahulolevalt. «Tänavune hooaeg möödus tegelikult väga kiiresti ja huvitavalt ning selline lõpp on ilusaks kirsiks tordil.» Kas ilus kevad on Pärnale sobivaim hetk tõmmata ülipikale karjäärile joon alla? «Elu näitab, praegu ei oska veel midagi ütelda. Täna on lihtsalt pidu!»
Rapla eilse võidu võtmeteks olid teise poolaja tihe kaitse ja oma meeskonna tugevuste ärakasutamine. Näiteks nende horvaadist tsenter Domagoj Bubalo tegi korvi all, mis tahtis. Suurepärase visketabavuse juures kogus ta lõpuks 24 punkti. Justkui ümbersündinud oli ka Rapla ameeriklasest ääremängija CJ Barksdale, kelle arvele kanti 15 silma. Alahinnata ei saa ka oma meeste panust: Janar Soo 14, Rait-Riivo Laane 12 ja Martin Paasoja 9 punkti. See oli Rapla õhtu.