Pohlak kõrgete jalgpalliametnike vahistamisest: nende persoonide kohta eriti kellelgi illusioone ei olnud
Eesti hääletab reedel Blatteri poolt!

Aivar Pohlak.

FOTO: Mihkel Maripuu

Šveitsi politsei vahistas täna varahommikul FBI palvel kuus kõrget FIFA ametnikku, kelle seas on kaks liidu asepresidenti ning ka näiteks Brasiilia jalgpalliliidu ekspresident. Üle maailma on vahistatuid hetkeseisuga 14. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak usub, et jalgpalli tulevikule on see ainult hea. Reedel toimuvatel FIFA presidendi valimistel pooldavad eestlased Sepp Blatteri jätkamist.

Vahistatute seas on Jeffrey Webb (FIFA asepresident, CONCACAFi president, Kaimanisaarte jalgpalliliidu president), Jack Warner (CONCACAFi endine president), Eugenio Figueredo (FIFA asepresident, Uruguay jalgpalliliidu endine president ja praegune täitevkomitee liige, endine jalgpallur), Eduardo Li (Costa Rica jalgpalliliidu president), Julio Rocha (FIFA ametnik, endine Nicaragua jalgpalliliidu president), Rafael Esquivel (Venezuela jalgpalliliidu president), Jose Maria Marin (FIFA olümpiaturniiride orgkomitee esimees, Brasiilia jalgpalliliidu endine president), Nicolas Leoz (Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) endine president, endine FIFA täitevkomitee liige), Costas Takkas (CONCACAFi presidendi atašee).

Aivar Pohlak, täna vahistati mitmed kõrged FIFA ametinikud, millist mõju võib see jalgpallile edaspidi avaldada?

Eeldan, et mõju jalgpallile tulevikus saab olla ainult hea, sest arreteeritud persoonide kohta eriti kellelgi illusioone ei olnud. Samas ei ole praeguseks selge, milline seos võis valitseda kõnealuste ja FIFA kui organisatsiooni igapäevatoimimiste vahel, kas altkäemaksud olid seotud MM-i korraldusõigustega või veel millegi muuga ja seepärast on järeldusi hetkel raske teha. Pealelõunal koguneb FIFA erakorraliste olukordade komitee ja küllap selgub tänase päeva jooksul veel üht kui teist. Ilmselt olen homme lõuna paiku nii lühemate kui pikemate arengute osas targem.

Šveitsi prokuratuur on avanud kriminaalmenetluse seoses Venemaale ja Katarile vastavalt 2018. ja 2022. aasta MMi korraldusõiguse andmisega. FIFA esindaja Walter de Gregorio teatas täna, et uut hääletust plaanis ei ole. Kas võib juhtuda, et FIFA peab siiski asjad tulevikus siiski üle vaatama?

Sellele küsimusele vastamiseks peaks omama seda informatsiooni, mis on praegu Shveitsi prokuratuuri valduses. Siiski tundub mulle, et 2018. ja 2022. a. MM-ile uue võõrustaja valimiseks peaks toimuma midagi veel erakorralisemat ja ilmselt see saab olemagi praeguse olukorra võtmekoht – millist informatsiooni võime me veel saada või vaibub olukord valimiste järgselt.

Millist mõju võivad tänased sündmused avaldada reedel toimuvatele FIFA presidendi valimistele?

Olukord muutub kogu aeg. Kui esimestel tundidel peale arreteerimisi kuuldus valdavalt reaktsioone jõustruktuuride sekkumisest valimiste protsessi, siis praeguseks on üha rohkem selliseid, kes pooldavad valimiste edasilükkamist. See on mu kolmas intervjuu mõne tunni jooksul ja eeldused, millest lähtuvalt küsimustele vastan, on selle ajaga oluliselt muutunud. Juhul, kui valimised toimuvad, eeldan siiski, et juhtunu ei muuda tulemust – üleüldine veendumus on, et Blatter FIFA juhina ei ole korrumpeerunud. Vahistatud ametnikud aga on saanud rolli FIFA-s tänu oma positsioonile konföderatsioonis või rahvuslikus alaliidus.

Kelle poolt hääletab reedestel valimistel Eesti Jalgpalli Liit ja miks?

Peame lojaalsust oluliseks väärtuseks ja seepärast asusime (mina, EJL peasekretär Anne Rei ja peadirektor Tõnu Sirel) kongressile teele teadmisega, et hääletame Sepp Blatteri poolt, mida toetab meie ja paljude teiste veendumus Blatteri aususest. Samuti on meil pooleli FIFA presidendi osalusel oluline jalgpalliülene rahvusvaheline projekt ehk siis Blatteri vastu minnes läheksime ka iseendale vastu. Samas on valimisteni ligi kaks ööpäeva aega ja selle jooksul võib juhtuda palju. Kergekäeliselt me oma seisukohta muutma ei hakka ja eeldan, et juhul, kui valimised ülehomme toimuvad, võidab Sepp Blatter oma vastaskandidaati suure ülekaaluga. Tahaksin siiski veel kord rõhutada, et vaadates korruptsioonisüüdistuse ajalist mõõdet, oleks olnud õigem arreteerimised läbi viia kas juba varem või siis peale valimisi, sest praegusel juhul jääb mulje ajastuse tahtlikkuses.

Tagasi üles