Kellest võib saada Sepp Blatteri järglane?

FIFA presidenditool on vabaks jäänud. Kes istub sellele järgmisena?

FOTO: SCANPIX

Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu (FIFA) presidendi Sepp Blatteri eilne ootamatu otsus ametist taanduda on vallandanud laialdased spekulatsioonid selle osas, kes temalt ameti üle võtab.

Briti ajaleht The Telegraph ning USA mainekas spordiportaal ESPN reastasid hulga kõige tõsisemaid kandidaate Blatterist vabaks jäänud ametikohale. FIFA uus president valitakse erakorralisel kongressil, kuid mitte varem kui kolme kuu pärast - nii pikka etteteatamistähtaega nõuavad erakorralise kongressi kokkukutsumiseks FIFA reeglid.

  • Michel Platini (Prantsusmaa) – Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) president läks viimase aasta jooksul Blatteriga põhjalikult tülli ja oli üks peamisi isikuid, kes tegi viimatiste valimiste eel tööd Blatterist vabanemise nimel. Just Platini on seetõttu kandidaat number üks Platinist vabanenud ametikohale, kuid samas ei pruugi ta saada ülejäänud maailma alaliitude toetust, kellele on Euroopa domineerimispüüdlused vastumeelsed.
  • Luis Figo (Portugal) – Figo kerkis mõnevõrra ootamatult viimastel valimistel Blatteri üheks tõsisemaks vastaskandidaadiks, ent ei leidnud piisavalt toetajaid, et ka ametlikult šveitslase vastu kandideerida. Figol võib eduka mängijakarjääri tõttu olla avalikkuse toetus, kuid tal puudub FIFA organisatsioonis töötamise kogemus.
  • David Gill (Inglismaa) – Manchester Unitedi endine tegevjuht pole FIFA sisepoliitikas küll kuigi kogenud, aga kerkis lõppenud nädalal üheks silmapaistvamaks Blatteri-vastase rinde esindajaks, kui teatas, et keeldub talle pakutavast ametikohast FIFA täitevkomitees.
  • Šeik Salman bin Ebrahim Al Khalifa (Bahrein) – Aasia Jalgpalli Liidu president on maailma jalgpallis tuntud tegija, kes mängis eelmise nädala presidendivalimistel võtmerolli, aidates Blatteril vajalikud hääled kokku saada. Vastupidiselt Platinile võib talle probleemiks kujuneda just Euroopa toetuse enda poolele võitmine. Samas ei pruugi Al Khalifa FIFA hääletussüsteemi – igal liikmesriigil üks hääl – arvestades seda õigupoolest vajadagi, et vajalik häälteenamus kokku saada.
  • Prints Ali bin al Hussain (Jordaania) – äsjastel valimistel ainsana ametlikult Blatteri vastu kandideerinud ja 73 toetushäält saanud prints suutis tagada selle, et hääletused jõudsid teise vooru ning Blatter ei saanud kokku kahte kolmandikku häältest, mis taganuks tema tagasivalimise juba esimese vooru järel. See on kahtlemata platvorm, mis võimaldab Alil edukalt kandideerida ka uutel valimistel.
  • Michael van Praag (Holland) – Amsterdami Ajaxi endine juhatuse esimees teatas jaanuaris kavatsusest Blatteri vastu kandideerida, kuid ei saanud kokku piisavalt toetajaid. Van Praagi vastu võib rääkida tema vanus, sest 67-aastasena ei pruugita temas näha «värsket nägu», kelle esilekerkimise vajadusest on viimasel ajal palju kõneldud.
  • Alfredo Hawit (Honduuras) – pärast seda, kui Šveitsi võimud vahistasid FBI nõudel läinud nädalal Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere saarte alaliidu (CONCACAFi) presidendi ja FIFA asepresidendi Jeffrey Webbi, asus just Hawit tema ametikohale. Hawit saab eesootavate nädalate jooksul oma kandideerimisplatvormi tutvustamiseks suurepärase võimaluse, sest just tema hallatavas regioonis toimuvad nii naiste MM kui ka Lõuna-Ameerika meistrivõistlused ehk Copa America.
  • Šeik Ahmad al Fahad al Sabah (Katar) – mõjuvõimas šeik pääses FIFA täitevkomiteesse küll alles läinud reedel peetud valimistel, kuid on nüüd kindlustanud endale seal koha vähemalt kaheks aastaks. Eri allikad hindavad jalgpallimaailmas väga häid sidemeid omavat Al Sabahi väga tõsiseltvõetavaks kandidaadiks presidenditoolile.
  • Jerome Champagne (Prantsusmaa) – veel üks kandidaat, kes teatas soovist Blatteri vastu astuda, kuid ei saanud seejärel kokku piisavalt suurt toetajaskonda. Endise diplomaadina töötas Champagne aastatel 1999-2010 FIFA kõrge ametnikuna, mis annab talle vajaliku kompetentsi valdkonnas toimetulemiseks.
  • David Ginola (Prantsusmaa) – eksjalgpalluri teade presidendiks kandideerimise kohta mõjus eeskätt reklaamitrikina, sest tema peamine toetaja oli üks kihlveokontor. Sellegipoolest on Ginola juba esimese mehena avalikult kuulutanud, et kavatseb uuesti Blatterist vabaks jäänud ametikohale pretendeerida.
  • Issa Hayatou (Kamerun) – Aafrika Jalgpalli Liidu (CAF) president kerkis viimaste aastatega üheks Blatteri kõige ustavamaks liitlaseks. Seejuures oli Hayatou 2002. aasta valimistel veel Blatteri vastaskandidaat. Teisalt süüdistatakse teda just seetõttu selles, et ta valitseb oma alaliitu samasugustega võtetega nagu šveitslane FIFAt. Hayatou vastu räägib ka kõrge vanus.
  • Senes Erzik (Türgi) – Türgi Jalgpalli Liidu president on jalgpallimaailma telgitagustes väga kogenud ning temas nähakse üldjoontes neutraalset meest, kes pole ennast FIFA siseselt ühegi võimule pürgiva klikiga sidunud. Erzik on alates 1996. aastast FIFA täitevkomitee liige ning on lisaks Euroopaga suhete sõlmimisele saavutanud populaarsuse ka paljude Aafrika liikmesriikide seas, kuna türklased on aktiivselt panustanud sealsetesse arenguprojektidesse. Samas võib ka 73-aastase Erziki kandidatuurile saada saatuslikuks tema vanus, lisaks tuntakse türklast kui üsna tagasihoidlikku pereinimest, kes ei pruugi presidendiametiga kaasnevast avalikkuse tähelepanust ülemäära huvitatud olla.
  • Ted Howard (USA) – läinud nädalal vahistatud Enrique Sanzi asemel CONCACAFi peasekretäriks nimetatud Howardil on NBA kaudu olemas põhjalik kogemus spordimarketingi alal, mis võib FIFA maine puhastamisel väga vajalikuks osutuda. Samas pole ta väljaspool oma alaliitu kuigi tuntud ning see võib tekitada suuri raskus Aafrika ja Aasia riikide enda poole võitmisel.
Tagasi üles