Hokikoondise ettevalmistus hilineb

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jäähokikoondis Soomega kohtumas.
Eesti jäähokikoondis Soomega kohtumas. Foto: Toomas Huik

Kuigi kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et Eesti hoki liigub õiges suunas, koondis tõusis MMi esimesse divisjoni ja pärast vaheaega on koduliigas taas neli meeskonda, leiab ala sees rohkem käärimist, kui siinses mõttes väikses ühenduses võiks eeldada.



Aastaid Eesti hokit juhtinud alaliidu presidendi Priit Vilba ja peasekretär Riho Sooniku persoonid on alati tekitanud vastakaid arvamusi, kuid mehed püsivad kindlalt postil ning saadavad avalikkusele signaale, nagu käiks ala edendamisel pingeline töö ja kohe-kohe läheb kõik paremaks. Postimehega vestelnud hokiinimesed on aga teist meelt.

Ainuüksi paari viimase kuu jooksul on hoki ületanud uudisekünnise vähemalt kolme skandaalikesega: alaliidu juhtide vastu esitatud umbusaldushääletuse viigilise tulemusega, seejärel alaliidust välja arvatud klubide sooviga moodustada alternatiivne liiga ning alaliidu juhtide suutmatusega hoida möödunud hooajal koondise treeneritena head tööd teinud soomlasi Jukka Ropponeni ja Ismo Lehkoneni.  

Kriitikute jaoks oli viimaseks piisaks karikas just Ropponeni ja Lehkoneniga juhtunu. Asja nähakse koguni nii tumedates värvides, et valitseb arvamus, nagu võiks suur hulk seniseid koondislasi edaspidi riigi esindamisest loobuda. Kui aga asjad ei parane, siis kippuvat Eesti hoki sootuks kaduma.

Soomlased ootasid plaani

Postimehega vestelnud inimeste sõnul suutsid ühe hooaja ametis olnud Ropponen ja Lehkonen teha mängijatega imet, motiveerides neid läbi terve hooaja ühe eesmärgi nimel töötama. Koondise ringi kuulunud mängijate hinnangul pole neid varem sellised mehed juhendanud ning ilmselt ei hakkagi juhendama.

Paraku ei rahuldanud hokimaalt Soomest saabunud treenereid siinne asjaajamine ning kui selgus, et lähiajal pole nende jaoks positiivseid muutusi oodata, eelistasid nad sissetulekut tagavat klubikarjääri. Seejuures ei põgenenud nad reeturlikult uppuvalt laevalt, vaid rääkisid juba kevadel, vahetult pärast Narvas peetud 2. divisjoni turniiri võitmist, et alaliit peaks tõsisemalt tööle hakkama.

«Tõestasime, et Eesti vajab jäähokit, kuid koondis ei vääri seda, kuidas hokit Eestis edendatakse,» sõnas Lehkonen toona. Ta lisas, et peab silmas nii alaliidu kui riigi tegevust. Vaatamata teravale sõnavõtule polnud soomlaste lahkumine toona veel sugugi kindel. Paraku kadus nende ja alaliidu vahel side.

23. juulil kirjutas Ropponen Eesti koondise tegemisi kajastanud blogis, et tema ja Lehkonen ei pea enam Eesti koondise juhendamist reaalseks. Soomlased olid juba mais alaliidust küsinud, kuidas alustada koondise uue hooaja programmiga, kuidas hoolitseda mängijate eest ja tagada neile ettevalmistuseks vajalikud vahendid. Paraku polnud juuliks neile midagi vastatud.

Nädala algus toob selgust

«Mullu oli meil selleks ajaks kõik kokkulepped sõlmitud ja ettevalmistust puudutavad plaanid paigas. Tänavu pole me aga arutelusid isegi alustanud,» kirjutas Ropponen. «Ettevalmistust peaks alustama kohe – mängijad vajavad juhendamist ning individuaalset treeninguprogrammi.» Väidetavalt oligi soomlastel augustiks ettevalmistusprogramm välja töötatud, kuid tegelikkuses ei läinud seda vaja.

Nädala alguses rääkis Soonik, et uue peatreeneri nimi selgub nädala lõpuks, eile lükkas ta tähtaja esmaspäevaks. Postimehe andmetel käib jutt ühest Lätist pärit spetsialistist.

Eesti Jäähokiliidu kodulehele ilmus ka uudis, et Ropponen külastas äriasjus Tallinna ja muu hulgas vestles ka siinsete hokijuhtidega. Väidetavalt pakkus ta taas alaliidule oma teeneid ning rõhutas, et Eesti hoki on jätkuvalt tema ja Lehkoneni südames.

Samast saab aga lugeda ka seda, et konkreetsetest sammudest on veel vara rääkida… Kalender näitab aga oktoobrit ning hokimehed peaksid juba ammu tegelema hooajaks valmistumise või selle alustamisega.

Just otsustega venitamine on see, mis hokimehi kõige rohkem ärritab. Postimehega vesteldes viitasid nad alaliidu stiilile asju viimasele hetkele jätta ja siis koondis kuidagi kokku klopsida. 1. divisjoni MMiks polevat aga nii võimalik valmistuda.

Võimalik, et hokijuhid näevad vähemalt kodus olevate mängijate jaoks ühte päästerõngast ka Eesti meistriliigaga liituvas Tallinna klubide koondises. Paraku on Postimehe käsutuses info, et sugugi mitte kõik pealinna paremad hokimehed ei soovi selle meeskonnaga liituda – projekt polevat nende silmis lihtsalt piisavalt kindel ja usaldusväärne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles