Hulkuvast krantsist sai seiklusspordi superstaar

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi võistkond Team Peak Performance ja koer Arthur 2014. aasta seiklusspordi MMil eelviimasel jalgsietapil Ecuadoris.
Rootsi võistkond Team Peak Performance ja koer Arthur 2014. aasta seiklusspordi MMil eelviimasel jalgsietapil Ecuadoris. Foto: Krister Göransson

Ülehomme Lõuna-Aafrikas Svaasimaal algaval 500 km pikkusel ekspeditsioon-võistlusel, kus üle maailma kohale saabunud 24 võistkonna hulgas stardib ka Eesti esindus, läheb ühe favoriidina rajale rootslaste Peak Performance, kes pälvis mullu sügisel globaalset tähelepanu, kui haaras MM-võistlustel Ecuadoris endaga kaasa ka sealse hulkuva koera.

Eesti võistkonna liider Silver Eensaar meenutab, et Peak Performance, kelle võistlus Ecuadoris 700 km pikkusel rajal ei sujunud kõige paremini – nad kaotasid liidritele ligemale ööpäeva –, oli just suundumas võistluse viimasele jalgsietapile läbi mudase ja kaardistamata rannikudžungli, kui nende kapten Mikael Lindnord viskas teda suurte silmadega vaadanud kodutule krantsile konservlihapalli. See muutis võistkonna saatust.

«Koer, keda ei olnud kunagi nii lahkelt koheldud,» räägib Eensaar, 24 tunni orienteerumisjooksu kolmekordne maailmameister, «hakkas võistkonda läbi mudase džungli jälitama ja käis ekstreemsetes oludes nende järel järgmised 40 km. Lisaks haigestunud ja kurnatud võistkonnaliikmele pidid rootslased mitu korda ka koera mudast välja sikutama.» Nad panid koerale pika matka käigus nimeks Arthur.

Kui rootslased jõudsid viimasesse vahetusalasse, kust algas 60 km pikkune kajakietapp finišisse, pidid nad korraldajate nõudel koera kaldale jätma. «Koer ei andnud alla,» meenutab Eensaar, «vaid hüppas inimeste keelamisest hoolimata vette ja asus rootslaste kapteni paadi kõrval ujuma. Olukorrast liigutatud Lindnord tõmbas suure krantsi kipakale paadile ja koos sõideti pikk veetee finiši suunas.»

Tookordse MMi, kus poolsada maailma parimat võistkonda liikusid esmalt üle 4400 meetri kõrguste vulkaaniliste mäeharjade, et laskuda siis Amazonase lätetele vihmametsa ja kulgeda edasi üle Andide Vaikse ookeani rannikule, võitis Uus-Meremaad esindav Seagate, kes kulutas 700 km läbimiseks ligi viis ööpäeva. Kuid võistluse superstaariks sai hoopis hulkuv krants Arthur.

Lugu erakordselt visast koerast ja sooja südamega rootslastest levis kulutulena üle maailma. Seda kajastasid teiste seas nii CNN kui BBC. Pärast võistlust tegid rootslased suuri ametkondlikke jõupingutusi ja said õiguse koera oma kodumaale adopteerimiseks kaasa võtta. Rootsis raviti ta peksmishaavadest terveks ning pärast pikka karantiinis istumist elas ta sealmail üle ka esimese turvalise lumise talve.

Arthuri kangelastegude taustal võttis Ecuador vastu kodutute koerte kaitsmise seaduse. Eensaare sõnul on see loogiline samm arvestades, et Ecuador on üks väheseid riike maailmas, mis käsitleb oma eripärase keskkonna kaitsmiseks loodust seaduse silmis eraldiseisva subjektina, kelle huve tuleb alati arvestada.

Seiklusspordi tähtsamad võistlused, nende seas ka ülehomme algav Expedition Africa, kuuluvad Austraalia ühenduse Adventure Racing World Series ehk ARWS hallatavasse maailmakarikasarja. Sarja etapid toimuvad kõigil kontinentidel, v.a Antarktika, ning sari kulmineerub novembris MMiga.

Seiklusspordi ekspeditsioon-võistluste esimene kõrgaeg jääb üheksakümnendatesse, mil suure rahvusvahelise meediakajastusega Eco Challenge toimus igal aastal maailma eri nurgas – mida ekstreemsemas, seda parem. Borneo džunglid, Kanada Briti-Kolumbia ja Patagoonia mäed, Maroko kõrb – need on vaid mõned näited äärmuslikest võistluspaikadest. Discovery Channel tootis looduslikult paeluvatest võistluspaikadest ja nende taustal kannatajatest tõsielusarju, mille vaatajanumbrid tõusid lakke. Et intriigi suurendada, tõid produtsedid koos proffidega võistlema ka kuulsustest ja Playboy jänkudest koosnevaid kogenematute amatööride võistkondi. Näiteks osales oma perevõistkonnaga «Star Warsi» filmides Anakini kehastanud Hayden Christensen.

Kuid enamik amatööre ei jõudnud hoolimata üleinimlikest pingutustest finišini.

Milleniumivahetuseks telehuvi mõnevõrra rauges ning Eco Challenge’i sarjast sai aastate jooksul maailmakarikasari, Adventure Racing World Series.

Eensaare hinnangul on Rootsi võistkond Peak Performance ülehomme varahommikul startiva Expedition Africa suuremaid võidusoosikuid. Selle aasta teisel maailmakarikasarja osavõistlusel Tierra VIVA Argentiinas lõpetas Peak Performance teise kohaga. Eensaare andmeil on võiduambitsoonid ka kohalikel Lõuna-Aafrika kogenud võistkondadel, Merrell Adventure Addicts ja Cyanosis.

Tugevate võistkondadena on korraldajad reklaaminud veel Rootsi Sweco Adventure’t, Taani Danish Dynamite’i, kus stardib rattaorienteerumise maailmameister, ning Šveitsi-Prantsuse mägironijatest Powerbar Swiss Explorersit. Inglismaad esindab Team Royal Airforce, mis koosneb kuningliku lennuväe pilootidest. Riikidest on Eesti kõrval esindatud veel Kanada, Iisrael, USA, Uus-Kaledoonia (Prantsusmaa meretagune ala) ja Argentiina.

Täielikult eestlastest koosneva võistkonna senine parim koht ARWS võistlusel on kuues 2012. aaastal Soome läbi ajaloo pikimal ja raskeimal võistlusel Endurance Quest. Estonian ACE Adventure Team koosseisus Silver ja Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg on seadnud eesmärgiks selle tulemuse ületamise.

«Seiklusspordis ei sõltu lõpptulemus vaid sellest, kes liigub füüsiliselt kiiremini,» selgitab Silver Eensaar. «Vajalik on ka hea navigeerimisoskus, õige toitumine, õnnestunud taktikalised valikud, millal magada, varustuse purunemise vältimine, meeskonnatöö üksteise abistamisel jne. Võistkond, kes esimestel päevadel liigub liiga kiiresti või ei maga õigel ajal piisavalt, võib finišisse sootuks mitte jõuda.»

Eensaar on näinud võistkondi, kes on kolm ööpäeva võistelnud täielikult magamata, kuid nonde kogemus näitab, et üle 36 tunni järjest magamata liikudes langeb liikumiskiirus ja intellektuaalne sooritusvõime oluliselt. «Kasvõi pool tundi und aitab aju ja keha taas mõneks ajaks joonele,» kinnitab Eensaar.

Eensaare sõnul on Eesti võistkonna ettevalmistused sujunud hästi. Eile tehti kerge rattatreening Svaasimaa vanimal kaitsealal Mlilwane Wildlife Sanctuary, täna algab võistluste ametlik programm lipuparaadi ja õhtuse rajatutvustusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles