Eestlaste Aafrika-ekspeditsioon algab tõusuga suure monoliidi tippu
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
6. juuni 2015, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit esindav neljaliikmeline Estonian ACE Adventure Team sai teada, et homme Svaasimaal startival ligi 500 km pikkusel seiklusspordi suurvõistlusel Expedition Africa tuleb neil kohe alguses tõusta maailma suuruselt teise monoliit-kaljurahnu Sibebe jalamilt selle tippu.
Pärast seda, kui Eesti nelik koosseisus Silver ja Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg on võtnud kaljumüraka tipus kontrollpunkti – Sibebest suurem monoliit on vaid Austraalia kõnnumaal asuv Uluru ehk Ayers Rock –, tuleb edasi suunduda 33 km pikkusele ja 1500 tõusumeetriga jalgsietapile, mille eeldatav kiireim läbimisaeg ulatub üle kuue tunni.
«Enamus rajast kulgeb radadeta maastikul üle mäeharjade,» kirjeldas Silver Eensaar Postimehele. «Orgudes on üsna kõrge hein ja tihedad okkalised põõsastikud – seega kiiret edenemist ei ole oodata.»
Etapi lõpus tuleb võistlejatel läbida kilomeetrine rohkete koskede ja kaljubasseinidega kanjonilõik, et matkata seejärel mööda jõeorgu 9 km teise vahetusalasse.
Võistlus jätkub juba pimeduses 22 km pikkuse kajakietapiga, mis peaks Eensaare hinnangul võtma sit-on-top kajakidega veidi üle kolme tunni. «Õnneks ei ole hüdroelektrijaama tarbeks üles paisutatud jõel krokodille ja jõehobusid, kes on veespordialade harrastamisel Aafrikas suurimaks ohuks,» tõdes Eensaar.
Pärast kajakisõitu jätkub võistlus ligi 225 km pikkuse kaheosalise rattaetapiga, millel on kokku 4700 tõusumeetrit. Etapi esimese kolmandiku lõpus, kuhu kiiremad võistlejad jõuavad esmaspäeva öösel oletatavasti kella 4-5 paiku, toimub võistluse üks põnevamaid vahepalasid – caving ehk kooparaja läbimine. Koopasüsteemis tuleb läbida mitme kilomeetri pikkune nööriga tähistatud rada, sealhulgas pugeda läbi kitsastest urgudest.
Naasnud maapinnale, jätkub võistlus pika rattaetapiga, millele kulub kiirematel eeldatavalt kogu esmaspäev ja osa teisipäeva ööst.
Rattaetapi lõpus tekib kiirematel võistkondadel ilmselt võimalus puhata, sest järgnevale 16+7 km pikkusele kajaki-/raftinguetapile on lubatud startida vaid kella 6.30st hommikul kuni 14.00ni päeval (et jõuaks etapi läbida päevavalguses). Seda eelkõige turvakaalutlustel, kuna jõed sisaldavad rohkelt kärestikke ja pimeduses on nende läbimine liiga ohtlik.
«Dark-zone ehk aerutamise keeld paneb võistkonnad taktikalise valiku ette – igal juhul tuleb liikuda raja esimesel poolel piisavalt kiiresti, et jõuda kajakietapi algusesse valgel ajal,» kirjeldas Eensaar. «Veel parem, kui õnnestuks jõuda veel varem, öösel, et saaks ka puhata. Kiiremini kohale jõudes saab küll rohkem puhata, kuid kiirem liikumine on omakorda kurnavam ja pärast kahte ööpäeva võistlemist võib liiga pikk puhkus keha uuesti efektiivselt liikuma hakkamiseks liialt kangeks muuta. Selge on, et dark-zone poolitab kiiremate ja aeglasemalt liikuvate võistlejate rivi kaheks. Kes jäävad dark-zone’i hiljaks, saavad veele asuda alles järgmisel hommikul ja peavad kaldal laagerdama kokku üle poole ööpäeva.»
Pärast lühikest jõuvarude taastamist ja vahutavaid jõgesid läheb Eensaare sõnul kõvaks andmiseks: kiiremad tiimid suudavad järele jäänud raja eeldatavalt läbida umbes ühe ööpäevaga. Raftingu järel tuleb läbida keerulise navigeerimisega 38 km pikkune jalgsietapp 1350 tõusumeetriga, siis öine 61 km pikkune 1800 tõusumeetriga viimane rattaetapp ning võistluse lõpetab jälle 34 km pikkune 1100 tõusumeetriga jalgsietapp finišisse Lugogo Sun hotellis Ezulwini orus.
Kokku on raja pikkus 450 km, tõusu- ja laskumismeetreid on 11 500. Navigeerida tuleb ise kaardi järgi nii päeval kui öösel.
Eile pärastlõunal muutus Lugogo Sun hotelli palmipuudega palistatud sisehoov muutus värvikirevaks. Veerandsada neljaliikmelist võistkonda üheteistkümnest riigist, nende seas Estonian ACE Adventure Team, marssisid lipuparaadis lähedal asuva Royal Swazi Spa suunas. Uhke ja hoolitsetud kuningliku puhkekeskuse sissepääsu juures tervitasid Svaasi rahvamuusikud sportlasi rütmilise trummimänguga ning rahvatantsijad hoogsa tantsuga.
Võistluse avamiseks astus lavale Svaasimaa kuningliku valitsuse turismi- ja keskkonnaministri teine assistent, kes teatas, et tal on au kutsuda lavale minister isiklikult. «Päris lillede kroonlehti tema jalge ette ei heidetud,» kirjeldas Eensaar, «kuid saatjaskond oli vägev ja oli näha, et tegemist on tähtsa mehega. Tema kõne oli samas siiras: Svaasimaa on uhke Expedition Africa võõrustamise üle ja soovib sellega tõsta oma tuntust suurepärase turismisihtkohana. Muidugi oli tal õigus – seninähtu põhjal võivad kõik Eesti võistkonna liikmed siia reisimist julgelt soovitada.»
Eensaare sõnul rõhutas minister, et võistlejatele ei kehti mingisuguseid territoriaalseid keelde – kontrollpunktide vahel võib liikuda sealt, kust hing vähegi ihaldab. «Kuna rada kulgeb läbi kaitsealade, on see võistlejatele suur privileeg,» nentis Eensaar.
Eilse õhtu veetsid võistkonnad varustust pakkides ja muid vajalikke ettevalmistusi tehes. Täna hommikul tuli võistlejatel läbida kohustusliku varustuse kontroll ja anda korraldajatele üle transpordikastides jalgrattad. Täna kell 17 tuleb üle anda kaks vahetusaladesse ette saadetavat kasti vahetusriiete, tagavaravarustuse ja toiduga.
Homme, pühapäeva hommikul tuleb kell 6.30 astuda starti suunduvatesse bussidesse.
Expedition Africa võistluse ajal näeb Eesti võistkonna jooksvat asukohta maastikul võistluste kodulehel www.kineticgear.co.za/Adventure-Races/Expedition-Africa. Samas on üleval võistluse edetabel, pildi- ja videomaterjal rajalt ja vahetusaladest.
Eesti meeskond (vt www.seiklussport.ee) on lubanud Postimehele anda iga päev oma tegemistest Svaasimaal ja võistlusel edenemisest ülevaate.