Eestlased Aafrika-ekspeditsioonil: me ei anna eales alla!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Priit Pullerits
Copy
Eesti võistkond Estonian ACE Adventure Mariann Sulg (vasakult), Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Silver Eensaar rattakaste veoki peale tassimas.
Eesti võistkond Estonian ACE Adventure Mariann Sulg (vasakult), Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Silver Eensaar rattakaste veoki peale tassimas. Foto: Kristiina Ollema

Täna varahommikul Svaasimaal ligi 500 km pikkusele ja eeldatavalt neli päeva vahetpidamata kestvale seiklusspordi suurvõistlusele Expedition Africa startinud Eesti esindus pööras võistluseelsel õhtul eriti suurt tähelepanu sellele, kuidas vahetusalades saaks võimalikult kiiresti tegutseda.

Estonian ACE Adventure Teami neliku liige Silver Eensaar, 24 tunni orienteerumisjooksu kolmekordne maailmameister tunnistas, et varasematel jõuproovidel on võistkond kippunud just vahetusalades liiga palju aega kulutama.

«Kõik on vaja läbi mõelda: kuhu paned kotid, kuhu need kinnitad, et võimalikult väikese ajakuluga kõik vahetuspunktid läbi teha,» seletas ta. «Kokku on ala vahetusi kümmekond ja kui igas vahetusalas õnnestub viis minutit kokku hoida, siis lõpuks koguneb hulk võidetud minuteid.»

Nii tegutseski Eesti nelik Silver ja Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg eile asjade läbimõeldud pakkimisega rattakastidesse, samuti kajakki ja kahte lisavarustuse kasti. Kastidele kirjutasid nad suurte tähtedega: «Estonians never give up!» («Eestlased ei anna eales alla!») ja «Estonians race pretty damn good» («Eestlased sõidavad paganama hästi»).

Eesti võistkonnal õnnetus teha ka paar treeningut, et tutvuda Svaasimaa maastikuga. «Testisime, kuidas on ilma radadeta mäge vallutada,» kirjeldas Rain Eensaar, «ja saime kohe teada, et see on väga raske. Hein ja põõsastik on kohati rinnuni ja okkaline. Mariann tõmbas kohe oma jalad veriseks, kuna ta oli lühikese, ilma kaitsmata riietusega. Allatulekul leidsime loomade tekitatud raja, kuid see ei liikunud sinna, kuhu meil vaja oli, ning seetõttu võttis allatulek kaks korda rohkem aega.»

Expedition Africa korraldajad soovitasid võistlusrada tutvustades, et tuleb jälgida, kus asuvad majad, kus on naabrid ja koolid. Kuna autosid liigub vähe, käivad inimesed palju jala, tekitades nii uusi otseteid. Rain Eensaar avaldas arvamust, et ei ole mõtet võsas madistada, sest see on mitu korda aeglasem, kui liikuda tee peal.

Silver Eensaar tõdes kajakietappe iseloomustades, et võistlejaile antavad kajakid on tavalistest aeglasemad. «Õnneks ei ole kajakietapid pikad, umbes kolm ja kaks tundi kumbki,» nentis ta.

Kajakil sõites tuleb olla ettevaatlik, sest mõnes kohas võivad luurata krokodillid.

Üheks põnevamaks kohaks rajal peavad Sulg ja Tammemäe tammi ületust, kus on lootust näha jõehobusid ja teisi Eestimaal mitteleiduvaid loomaliike. Sulg soovitab ka eestlastel pilgud Svaasimaa poole pöörata, sest rahvas on Lõuna-Aafrika riigis sõbralik ja vaatamisväärset jagub küllaga.

«Kokkuvõtvalt on tunne hea ja arvan, et oleme füüsiliselt selleks katsumuseks valmis,» lausus Rain Eensaar.

Eile hilisel pärastlõunal said kõik veerandsada meeskonda esimese viie etapi kaardid kätte ja hakkasid sellele punkte kandma ning maastikul navigeerimist planeerima.

Expedition Africa võistluse ajal näeb Eesti võistkonna jooksvat asukohta maastikul võistluste kodulehel www.kineticgear.co.za/Adventure-Races/Expedition-Africa. Samas on üleval võistluse edetabel, pildi- ja videomaterjal rajalt ja vahetusaladest.

Eesti meeskond (www.seiklussport.ee) on lubanud Postimehele anda iga päev oma tegemistest Svaasimaal ja võistlusel edenemisest ülevaate.

Tagasi üles