Eesti esindus liigub Aafrika seiklusekspeditsioonil liidrina

Koskedest laskumine koos varustusega. Foto: Bruce Viaene / www.bvphoto.co.za

Eile hommikul Svaasimaal startinud ligi 500 km pikkusel seiklusspordi suurvõistlusel Expedition Africa 2015 hoiab Eesti neljaliikmeline esindus pärast esimest ööpäeva veerandsaja üle maailma kohale saabunud võistkonna konkurentsis liidrikohta.

Kohe pärast trummipõrina saatel eile varahommikul antud starti tuli suunduda 300 meetri kõgruse Sibebe dolomiidimäe otsa, kus orienteerumistehniliselt tugev Estonian ACE Adventure Team koosseisus Silver ja Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg võttis kohe sisse positsiooni esimeste seas.

Kaks tundi pärast starti liikus Eesti nelik mägisel, 34 km pikkusel jalgsietpail, kus tõusumeetreid koguneb ligi 1100, teise kontrollpunkti koos Sweco Adventure (Rootsi/Taani) võistkonnaga. Eestlased kommenteerisid käigult, et algus on läinud vastavalt ootustele: jõudu jagub ja enesetunne on kõigil hea. Ainus tõrge oli tekkinud siis, kui jäädi toppama kinnise lehmavärava taha.

Eile pärastlõunal liikusid kiiremad võistkonnad tempokalt, kaks tundi võitjatele planeeritud ajagraafikust ees.

Kanjonietapil, kus tuli hüpata alla erineva kõrgusega koskedest, kõlas paljude meeskondade arvamus: meeletult külm. Võistlejad tulid veest välja, üle keha tugevalt vappudes. «Koskedest all hüppamine oli lõbus,» lausus Eesti meeskonna liige Timmo Tammemäe, «kuid kui vees tuli natuke ujuda, hakkas peagi külm.» Osalejate õnneks ootas siis ees 9 km pikkune jalgsilõik, välitemperatuur 23 kraadi, tänu millele sai Tammemäe sõnul sooja taas kiirelt sisse.

Kajakietapile saabus Estonian ACE Adventure Team liidrina ning läbis esikohta hoides 22 km mööda laia jõge sujuvalt. Vahetusalasse jõuti 15-minutilise edumaaga järgmise võistkonna, Lõuna-Aafrika, ning Svaasimaa maastiku eripära kõige rohkem tundva Cyanosise meeskonna ees.

Vahetusalas tegutses Eesti võistkond kiiresti ja suundus 69 km pikkusele tehnilisele rattaetapile 22-minutilise eduga Cyanosise ja Jabberwocki ees. Silver Eensaar andis mõista, et kõik kulgeb plaanipäraselt: «Ei ole ülepingutanud, oleme jälginud enesetunnet ja tulnud rahulikult. Tundub, et vorm on hea ja eks me niimoodi siin madistame.»

2300 tõusumeetriga rattaetapi suutis Eesti võistkond läbida ilma vigadeta. Kuid Lõuna-Aafrika tugevaim võistkond Cyanosis pidi meeskonnaliikme haigestumise tõttu kutsuma meedikute abi. Nüüdseks on selgunud, et Cyanosis tuli rajalt maha – 500 km pikkune võistlus sai neile oodatust varem läbi. Tugeva sõidu rattaetapil tegi Rootsi/Taani meeskond Sweco Adventure. Koopaetapi algusesse jõudsid nad 30 minutit pärast Eesti ACE Adventure Teami. Üks tund hiljem saabusid koos Merell Adventure Addicts ja Jabberwock.

Sweco tegi koopas korraliku sprindi ja vähendas kahetunnisel koopaetapil vahe eestlastega kümneminutiliseks. Etapp toimus maailma suurimas graniitkoopas, kus tuli läbida 1,6 km pikkune teekond. Merell Adventure Addictsi meeskonna liige Don Sims rääkis, et koobastes on mõned küllaltki kitsad kohad, kust tuleb osavalt läbipugeda.

Eesti võistkonna liige Mariann Sulg tunnistas, et koopaetapp polnud kõige meeldivam, sest tal annab tunda vasaku käe küünarnukk. Ta sai sellele hoobi koskedest alla hüpates.

Pärast koopaetappi said võistkonnad vahetusalas uued kaardid ja tegid pikema pausi, sest tuli märkida kaardile punkte ja teha rajaplaneeringut.

Eesti võistkonna toetajate sõnul oli vahetusalas näha, et ACE Adventure Teamil on tekkinud kerge väsimus, kuid pärast sooja teed-kohvi ja muud sööki-jooki eestlased elavnesid.

Täna varahommikul kell neli suundusid esimesed võistkonnad 155 km pikkusele rattaetapile, mis sisaldab 2400 tõusumeetrit ja sama palju langust.

Läbi Mlilwane rahvuspargi kulgeval rattaetapil saab oluliseks võistkondade taktika, sest järgmist, kajakietappi ei ole ohutuse säilitamiseks võimalik alustada vahemikus kell 14:00–6:30 (nimetatakse dark-zone). Sel etapil võib kohata jões rohkelt jõehobusid ja krokodille. See tähendab võistluse n-ö uut starti teisipäeva hommikul kell 6:30, mis annab kiirematele võistkondadele eelise puhata vahetusalas kauem. Samas on võimalik, et võistkonnad puhkavad eelnevalt ja lisaks siis lühemalt vahetusalas. Iga võistkond peab otsustama, milline variant puhkamiseks on enne järjekordset kajakietappi kõige soodsam.

Viimastel andmetel on Eesti võistkond teinud 155 km pikkusel rattaetapil magamispausi, mis tähendab, et suure tõenäosusega saavad võistkonnad pärast pikka rattaetappi kokku dark-zone’is.

Võistlust on võimalik jälgida otseülekandes http://www.kineticgear.org/

Võimalus jälgida Eesti meeskonna tegemisi Facebookis: https://www.facebook.com/acesalomonteam?fref=nf