Eesti seiklusesindus läks Aafrikas viimasele ööpäevale vastu liidrite seas

Expedition Africa osalejad teise ööpäeva pikal, 155-kilomeetrisel rattaetapil. Foto: Kristiina Ollema

Täna varahommikul, pärast nelja-viit unetundi, ajas Eesti võistkond Estonian ACE Adventure Team end juba enne päikesetõusu jalule, et suunduda Lõuna-Aafrikas Svaasimaal koos teiste maailma sitkemate seiklussportlastega ligi 500 km pikkusel ekspeditsioonvõistlusel Expedition Africa vastu viimasele ööpäevapikkusele pingutusele.

Paar tundi und oleks siiski veel kasuks tulnud, tõdesid Eesti neliku liikmed Silver ja Rain Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg. Sulgil ja Rain Eensaarel on pärast kahte ööpäeva rajal tekkinud mõned villid, kuid nad avaldasid lootust, et need ei sega võistlemist ning nad püsivad konkurentsis.

Tänane rajaprofiil, mis nõuab head navigeerimisoskust ja tugevust trekkimises, peaks Eesti võistkonda saatavate pöidlahoidjate hinnangul eestlastele sobima, sest viimastel aastatel on nad võitnud rogaini MM-võistlustel mitmeid medaleid.

Kõik võistkonnad, kes olid jõudnud vahetusalasse, startisid pärast öist kohustuslikku ootamist vahetusalas täna kell pool seitse üheskoos; eilsed ajavahed mingit tähtsust ei oma. Tänane, viimane võistluspäev algas 16 km pikkuse kajakietapiga, millele järgneb 7 km pikkune rafting, 38 km trekkimist, 61 km rattasõitu. Expedition Africa 2015 lõpetab 34-kilomeetrine rännak.

Sellised etapid, nagu rafting või eelmise päeva koopaetapp, on tavalisel seiklusspordijõuproovidel lõbusaks vahepalaks. Korraldaja on tunnistanud, et proovisid planeerida võimalikult vaheldusrikka raja, mis ei koosneks ainult väga pikkadest jooksu- või rattaetappidest.

Expedition Africa 2015 eilne, teine võistluspäev oli sisustatud ülimalt raske, 155 km pikkuse rattaetapiga mööda erinevaid väiksemaid ja suuremaid teeradu. Esimesena saabus vahetusalasse võistkond Merrell Adventure Addict, kes ütles raja kohta kokkuvõtvalt: üles-alla, üles-üles, alla, üles ja palju üles.

Viimased 20 tundi rattal olid kõigile vahetusalasse jõudnud võistkondadele mõjunud äärmiselt kurnavalt. «Enne rattaetapile suundumist puhkasime natuke ja sõime, mis võis olla meie edu võti sellel etapil, sest suutsime suuremaid vigu vältida,» lausus Team Peak Performance liige.

Kolmandana vahetusalasse jõudnud Team Jabberwock kiitis vahelduva reljeefiga rada, kuid tunnistas, et 155 km pikkune rattaetapp oli raskeim, mida nad on oma elus läbinud.

Eesti võistkond jõudis eile õhtul vahetusalasse kell pool üksteist õhtul, kaks tundi pärast esimese võistkonna saabumist. Hommikupoolikul, rattaetapi esimesel poolel, magasid eestlased puude varjus 35 minutit ning liikusid ülejäänud päeva omas tempos. Eesmärk oli teisel päeval võimalikult vähe pingutada, et olla viimasel päeval rohkem puhanud.

Päev mägisel maastikul kujunes võistkonna sõnul siiski parajaks katsumuseks, lisaks purunesid Tammemäel mõlemad rehvid ja samuti sisekumm. Nende parandamine võttis aega. Samuti tegi võistkond umbes pooletunnise vea, mis tulenes valest legendilugemisest, ning lisaks oli rattaetapi lõpus küllaltki uus tee, mida kaardil polnud, kus kaotati veel aega. Kokkuvõtvalt nentis võistkond: sellised teise päeva vead, homme enam selliseid pole.

Rattaetapp sai saatuslikuks võistkonnale Racing Denmark: nende üks liige haigestus ning nad pidid kõrvale astuma, nagu oli juba varem teinud võistkond Cyanosis.

Üks võidupretendente on Merrell Adventure Addicts, seikusspordis väga kogenud võistkond, kelle liikmed ei ole küll enam esimeses nooruses (paljud on üle 40), kuid sel alal ei olegi vaja plahvatuslikku kiirust, vaid sujuvat järjepidevat edasiliikumist, raskustest hoolimata. Nende eelis on kohaliku maastiku eripära tundmine. Samuti on arvatavasti võidu järele tulnud tugevad Rootsi võistkonnad Sweco ja Peak Performance, kes on püsinud seiklusspordi MMidel esikümne konkurentsis.

Võitja võistkond jõuab eeldatavalt finišisse homme, kolmapäeva varahommikul kella seitsme paiku.

Võistkondade liikumist reaalajas ja rajaprofiili on võimalik jälgida http://www.kineticgear.org/gps-tracking/