Pärast jalgsietappi ehk trekkingut jäi veel nii-öelda lõpusirge, kus võistkondadel tuli läbida viimased 100 km pilkases pimeduses.
Neli võistkonda oli teistel eest rebinud ning vahed olid pärast 60 tundi kestnud võistlust tillukesed. Merrell Adventure Addicts, kes läbis eelmise trekkingu-etapi puhtalt, liikus endiselt liidrikohal. Neile järgnesid rattasõidus eriti tugev Team Peak Performance ja Jabberwock, kes kaotasid Merrellile vahetusalas 30 minutit. Omakorda kuus minutit pärast noid jõudis vahetusalasse Estonian ACE Adventure Team, kelle silmist lugesid Svaasimaale sõitnud pöidlahoidjad välja, et nad pole sugugi alla andnud.
61 km pikkusel rattaetapil tegi Eesti võistkond tugevat tööd ja sõitis eksimusteta, erinevalt Merrellist ja Peak Performance’ist, kes keerasid valele rajale ja kaotasid seal 10-20 minutit. Rattaetapi lõpuks olid eestlased tõusnud teisele kohale.
Viimane, 34 km pikkune trekkingu-etapp muutus interneti vahendusel võistkondade liikumist jälgijatele närvesöövaks. Lõuna-Aafrika ja Eesti võistkond kulgesid enam-vähem sama kiirusega, kuid raja esimesel kolmandikul tegi Merrell suurema vea, tänu millele hõivas liidripositsiooni Estonian ACE Adventure. Kuid edaspidi ei suutnud kumbki võistkond pimedas täpselt liikuda ja nii möödusid nad üksteisest mitmeid kordi.
«Kaart oli küllaltki üldine ja vana, kui mitte öelda halb,» lausus Rain Eensaar. «Väga palju tuli kasutada oma intuitsiooni ning loota, et planeeritud etapil oli aastatega tekkinud uusi teid.»
Sulg tunnistas: «Kilomeetrid kogunesid vaevaliselt, sest jalatallad olid täiesti katki joostud ja seda juba esimesest trekist alates.»
Pärast 72 tundi võistlemist saabus Eesti nelik finišisse hõbedasel kohal, 15 minutit Merrell Adventure Addictsist hiljem.
Estonian ACE Adventure Teami liikmed, kes tänasid kõiki kaasaelajaid ja korraldajat Kineticgeari, lubasid võistlust lähemalt kommenteerida homme. Vahetult pärast lõpetamist oli nende soov vaid pesta-süüa-magada.