/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2010/10/05/443831t1h8e9f.jpg)
Suurvõistlused hakkavad Eesti spordis muutuma aina tihedamaks nähtuseks. Kui aasta alguses korraldati Tallinnas palju publikut kohale meelitanud iluuisutamise EM, siis ülejärgmisel suvel saabuvad Eestisse Euroopa parimad noorjalgpallurid.
Eesti jalgpall astus sammu suurele unistusele lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UEFA (Euroopa Jalgpalli Liidu) täitevkomitee kinnitas oma eilsel koosolekul, et Eestis toimuvad 2012. aastal kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistlused.
«Noorte finaalturniiri korraldamine on esimene samm meie plaanist tuua Eestisse tippvõistlusi,» lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Teatavasti on eestlaste julge plaan korraldada kunagi tulevikus kellegagi kahasse meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.
«Selle turniiri saamine oli oluline samm meie lootusele korraldada 2024. aastal meeste finaalturniir. Võib ju öelda, et see on sama reaalne kui surmajärgne paradiis, kuid selle nimel tasub elada ja esimene samm on nüüd tehtud,» lisas Pohlak. «Kui sellel ajal toimuks meeste finaalturniiri asemel U21 finaalturniir, oleks ka see suur saavutus.»
Kui varem on palju räägitud koostööst soomlastega, siis viimasel ajal on pilk rohkem pööratud teiste Balti riikide poole. «Paraku on Skandinaavia maadega meri vahel ja samas Läti ja Leeduga on meil ajaloolised seosed olemas,» põhjendas Pohlak.
Tegelikult pidi Eesti juba sel korral ära tegema mahuka töö, et saada U19 EM-finaalturniiri korraldamise õigus. «Konkurents oli suur, algul kandideeris 12 riiki, seejärel valiti välja neli riiki (peale Eesti veel Kreeka, Portugal ja Valgevene) ja võitjaks tulime meie,» rääkis Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Pidime esitama kogu oma nägemuse turniirist. Kokku oli 60 lehekülge dokumente, alates dokumente turundusstrateegiast, staadionite fotodest kuni hotellideni välja.»
Lõuna-Eesti jääb kõrvale
Kaheksa finaalturniirile pääsevat meeskonda hakkavad suure tõenäosusega mängima A. Le Coq Arenal, Kadrioru, Rakvere ning Haapsalu staadionil.
«A. Le Coq Arena ja Kadrioru väljak vastavad juba praegu nõuetele. Ainult mõningad spetsiaalsed nõudmised tuleb täita. Näiteks UEFA ei luba staadionile ühtegi võõrast reklaami, võivad olla ainult nende enda omad. See on rohkem tehniline küsimus ja seal pole meil sõna sekka öelda,» täpsustas Uiboleht. «Rakveres ja Haapsalus on vaja veel mõningaid töid teha. Haapsalus tuleb paigaldada lisaistekohti. Lisaks tuleb korrastada riietusruume ning meedia ja tele tööruume.»
«Oleme arutanud, et Tallinna oleks juurde vaja veel ühte väga heal tasemel treeningväljakut,» lisas Pohlak.
Paljudel võib tekkida küsimus, miks toimuvad mängud Rakveres ja Haapsalus, mitte Tartus, kus on valmimas uus staadion, või värske ilme saanud Tehvandi kompleksis.
«Reeglitesse on kirja pandud teatud vahemaad, mis tohivad võistluskeskusest (Tallinnast – toim) olla, ja selle turniiri puhul on selleks tund aega. Seega jääb Tartu natuke kaugele,» põhjendas Uiboleht. «Samas annavad valmivad staadionid tulevikus võimaluse korraldada sellise võistluse Lõuna-Eesti-keskselt.»
Kuus paremat MMile
Millistel staadionitel finaalturniir toimub, selgub lõplikult pärast UEFA esindajate hinnangut siinsetele baasidele.
«UEFA ametnikud teevad Eestisse kolm külastust, kus vaadatakse kõik vajalikud asjad üle, et kinnitada võistluskohad. Teoreetiliselt on võimalik teha muudatusi,» rääkis Uiboleht.
Kui finaalturniiril mängitakse neljal staadionil, siis Eesti koondis saab tõenäoliselt kõik kohtumised pidada A. Le Coq Arenal. «Soovime asju niimoodi korraldada, kuna tõenäoliselt on just nendele kohtumistele oodata ka kõige rohkem pealtvaatajaid,» selgitas Uiboleht.
Kokku on finaalturniiril 15 mängu, neist 12 on alagrupiturniiril ning neile lisanduvad kaks poolfinaali ja finaal.
Loomulikult ei saa korraldustuhinas ära unustada ka noori jalgpallureid, tänu kellele sai üleüldse võimalikuks, et selline võistlus Eestisse tuleb. «Kui varem sai meile ette heita kehva taset, siis viimasel ajal oleme suutnud vastupidist tõestada,» kiitis Pohlak.
Pealegi on eestlastel finaalturniiril võimalus teha veel kord ajalugu, kuna kaheksast meeskonnast kuus paremat tagavad endale koha juba MMile.
Kuna finaalturniir toimub alles 2012. aastal, ei saa kõik eelmisel nädalal U19 meeskonda esindanud ja alagrupis esikoha teeninud noored Euroopa parimatega mängida. «Sellel finaalturniiril saavad mängida 1993. ja 1994. sündinud poisid. Praegusest meeskonnast on selliseid poisse kuus-seitse,» rääkis Uiboleht.
Eriti magusaks muudab spordisõprade jaoks turniiri ka selle toimumisaeg. Teatavasti peetakse 2012. aasta suvel Poolas ja Ukrainas täiskasvanute jalgpalli EM ning Eestis toimuv noorteturniir hakkab pihta nädal pärast meeste turniiri lõppu ehk ajal, kui ka Maarjamaal valitseb eeldatavalt suurturniiri tõttu jalgpallibuum.
Eurospordile võib pilti toota ka Eesti Televisioon
Suurvõistlust korraldades on alati üks olulisi komponente telepildi tootmine ja edastamine. Noorte sportlaste jaoks muudab sündmuse eriti tähtsaks asjaolu, et poolehoidjad saavad mänge jälgida Eurospordi ja Eurosport 2 vahendusel.
«Eurospordile toodetakse pilti, kuid see, kes seda teeb, selgub hiljem. Võib eeldada, et ka meie osaleme, kuid asi on veel väga värske,» sõnas Eesti Televisiooni sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer.
«UEFA otsustab telepildi tootmise üle ning kui nad soovivad meid kaasata, siis nad võtavad meiega ühendust. Kõiki kolme linna on vaja oma tiime ning tavaliselt on neid asju tehtud koostöös kohaliku televisiooniga,» täpsustas Kaljuveer. «Järgmise aasta jooksul peaks meie osalus selge olema.»
Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul saavad siinsed spordihuvilised eestlaste mänge tõenäoliselt nautida ka ETV vahendusel. Kaljuveer ei osanud kohe võrrelda, kumb spordivõistlus on suurem, kas jaanuaris toimunud iluuisutamise EM või tulev U19 jalgpalli EM.
«Seda on raske võrrelda, kui oleks täiskasvanute EM, siis ei oleks midagi võrrelda. Esimese hoona võiks ju öelda, et jalgpalli vaadatavus on suurem, kuid ka iluuisutamine on väga paljudes riikides ülimalt populaarne,» täiendas Kaljuveer. (PM)
Eesti sai korraldajaks tänu heale mainele
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul sai Eesti võimaluse korraldada U19 EM-finaalturniiri tänu oma heale mainele.
«Meie kasuks kallutas asja meie hea maine turniirikorraldajana – ka äsjast valikturniiri (U19 EMi valikturniiri – toim) vaadelnud Walesi Jalgpalli Liidu president nimetas korraldust suurepäraseks –, meie noortejalgpalli jõudmine arvestatavale tasemele ja liidu inimeste kohalolek UEFA struktuurides,» märkis Pohlak.
Viimase all pidas Pohlak silmas, et viimastel aastatel on mõnigi eestlane UEFA komisjonides jala ukse vahele saanud. Näiteks sai Pohlak ise UEFA noortekomitee aseesimeheks, mis võimaldas tal näha asja köögipoolt ja mõista, mida on vaja turniiri korraldamise õiguse saamiseks teha.
Tegelikult on siinsel jalgpalliliidul olnud ammu plaan tuua mõni suurturniir Eestisse. Mullu oldi sellele lähedal, kuid lõpusirgel jooksis asi liiva.
«Noorte finaalturniiri Eestisse toomise plaaniga oleme tegelenud umbes kolm aastat, kuigi enda kui turniirikorraldaja mainet oleme loonud juba ligi 15 aastat, korraldades igal neist vähemalt ühe valikturniiri,» märkis Pohlak.
«Mullu tekkis võimalus korraldada 2011. aasta tüdrukute U-17 finaalturniir ja noortekomitee valis Eesti juba korraldajakski, kuid UEFA täitevkomitee ei viinud seda finaalturniiri selle saamiseks vajalikku formaati – jätkati nelja naiskonna turniirina, mida viiakse läbi UEFA treeningbaasis Nyonis – pärast mida panime paika uue eesmärgi, U-19 ja 2012.» (PM)
Süst kohalikule turismile
Peale spordisõprade võivad U19 EM-finaalturniiri puhul käsi plaksutada ka turismiettevõtted.
«Eestisse saabuvad meeskonnad annavad siinsetele majutusasutustele kokku 3500 ööd tööd, lisaks tulevad siia ka võistkondade fännid ja Euroopa jalgpalli otsustajate seltskond, kes samuti kasutavad siinsete hotellide ning toitlustusasutuste teenuseid,» rääkis Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Kindlasti on see vesi turismi veskile, sport on riikidele turismi seisukohalt oluline allikas.»
Eestisse saabuvate võimalike fännide arvu on küll veel vara ennustada, kuid turniiri tähtsust arvestades võib oodata mängude vastu suurt publikuhuvi.
«Jalgpall on maailma juhtiv spordiala ja selle noorproffide maailmajao finaalturniir, mis on ühtlasi maailmameistrivõistluste valikturniir, on väga tähtis turniir. Mullu Ukrainas kogusid finaalturniiri mängud üle 100 000 pealtvaataja,» sõnas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. (PM)