/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2015/06/10/4173183t1h7277.jpg)
Eesti epeemeeskond tuli vehklemise EMil hõbedale, kui finaalis jäädi 32:45 alla Prantsusmaale.
Priinits EM-hõbedast: saatus oli meile selle medali võlgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Prantsusmaa on lihtsalt nii kõva meeskond. Nad on harjunud tegema võistlustel pikki päevi ja taluma otsustavate matšide eelseid pause. Meil olid aga finaali eel emotsioonid juba nii üleval,» rääkis hõbedasse meeskonda kuulunud Sten Priinits. «Terve päev on olnud meie jaoks väga hull.»
«Viimases vahetuses, kui olime nelja torkega taga, uskusin Nikolai Novosjolovisse, kuid ei uskunud, et vastane mängib edu maha,» kirjeldas Priinits poolfinaali ajal vallanud tundeid. Poolfinaalis saadi Šveitsi üle 42:41 võit. Seejuures oli Eesti viimases poolfinaali minimatšis 30 sekundit enne lõppu neljapunktilises kaotusseisus, ent Novosjolov suutis sellest välja tulla ning lisaajal võidu võtta.
«Kui me oleks poolfinaalis kaotanud, jäänuks me ilmselt üldse medalita. Aga võitsime ja seepärast võib ütelda, et see hõbe oli ka meil võidetud!»
Poodiumil olid Novosjolov, Priinits, Marno Allika ja Peeter Turnau silmanähtavalt õnnelikud. «Olime seda medalit kaua jahtinud – minu enda jaoks on see eriti kallis ja kaua oodatud,» õhkas Priinits. «Tegelikult oli saatus meile selle võlgu – oleme väga palju olulisi matše kaotanud just viimase torkega. Nüüd suutsime võita.»
Tegelikult olid Eesti meesvehklejad enesekindlad juba päev enne võistlust naiste hõbemedali pidu külastades. «Ütlesime neile, et meil tuleb kõvem pidu! Kindlasti tuleb ka!» lubas Priinits pärast medali kaela saamist.