Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2015/06/12/4178907t1ha914.jpg)
Euroopa mängud – Euroopa oma olümpia? Bakuus!? Suvine spordipidu, kus programmist puudub tõsiseltvõetaval tasemel kergejõustik ja ujumine… no kellele sellist jama vaja on? Terve mõistus ütleb, et mitte kellelegi. Mõnede kõrgete spordiametnike ego rahuldamiseks sünnitatud, kuid ilmselgelt tulevikuta üritus.
Juba ainuüksi see, et esimesed Euroopa mängud toimuvad vaid tinglikult selle maailmajaoga seonduvas Aserbaidžaanis, annab kogu üritusele omapärase varjundi. Olgem ausad, vaevalt leidunuks Euroopas riiki, kes suutnuks omamoodi miniolümpia avalööki piisava suursugususega korraldada – ehitada spordirajatisi, sportlasküla ja meediaküla. Kes selle kõik kinni maksaks? Propagandistlikel kaalutlustel saanuks sellega hakkama Venemaa, ilmselt suutnuks asja ära teha ka Türgi ehk riigid, kus suurvõistluste võõrustamiseks raha ei loeta.
Järgmised Euroopa mängud pidid nelja aasta pärast toimuma üllatuslikult hoopis Euroopa südames Hollandis, kuid vaid kaks päeva enne esimeste mängude algust teatasid hollandlased oma loobumisest.