Oodatud tähelennu asemel sügavasse mutta

Eesti käsipallikoondis Foto: Tairo Lutter

Kuus aastat tagasi mängis Eesti käsipallikoondis U21 MM-finaalturniiril. Tugevas konkurentsis 12. koha saanud meeskonna tuumikule ennustati suurt tulevikku – usuti, et see põlvkond tõstab järgmiste aastatega Eesti käsipalli uuele tasemele, võimalik, et isegi Eesti parimaks pallimängualaks. Tegelikult pole aga ootused täitunud. Kuigi viimases EM-valikmängus oli koondises koguni seitse toona MMil pallinud meest, on Eesti käsipall langenud Euroopa käsipalli kõige sügavamasse mudasse. Enam pole asja isegi EM-valiksarja alagrupiturniirile.

«Ma ei oska asjade sellist käiku seletada,» nentis juba aastate taha jääval finaalturniiril juunioride koondist juhendanud Kalmer Musting. Samasuguse vastuse andsid ka käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson ja niinimetatud unistuste põlvkonna liider, Eesti parim käsipallur Mait Patrail.

«See on väga raske küsimus… toona, noorte poistena mõtlesime kindlasti, et suudame mängida kõrgel tasemel, kuid tegelikult pole meestekoondis edasi arenenud,» nentis Patrail. «Võib-olla on probleem selles, et ainult mina ja Dener Jaanimaa pääsesime tugevatesse liigadesse mängima. Sellistes kohtades saab areneda. Paljud mängijad on aga jäänud koju. Mitte et Eesti liiga tase oleks halb, kuid Euroopa liigadele jääb see alla.»