Dopinguraport kütab Taanis kirgi, endine tipprattur tunnistas pattu

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicki Sörensen võitis 2009. aastal Tour de France'i 12. etapi.
Nicki Sörensen võitis 2009. aastal Tour de France'i 12. etapi. Foto: SCANPIX

Taani endine profirattur Nicki Sörensen tunnistas, et on karjääri algul dopingut tarvitanud.

«Jah, ma tarvitasin dopingut, tunnistan seda täielikult ja midagi varjamata. See teeb mind kurvaks ning soovin, et suudaksin ajas tagasi minna ning selle teo tegemata jätta,» lausus Sörensen Taani päevalehele BT. Mullu karjäärile joone alla tõmmanud 40-aastane Sörensen, kes tuli neli korda Taani meistriks ning suutis 2009. aastal võita ka ühe etapi Tour de France’il, tegutseb praegu Tinkoff-Saxo võistkonna spordidirektorina.

Sörenseni ootamatu avameelsuse tagamaid ei ole aga raske aimata, sest homme ehk teisipäeval avaldab Taani Antidoping ja Taani Spordiliit ühiselt pika uurimise tulemused. Enam kui kolm aastat väldanud uurimise käigus paljastati Taani rattaspordis aset leidnud dopingujuhtumid, kusjuures üle vaadati üsna pikk periood – ajavahemik aastatel 1998-2015. Detailid raportist on hakanud juba varem avalikkuse ette jõudma, seda eeskätt Taani kunagise tippratturi Michael Rasmusseni kaudu.

Raport läbis tsensuurisõela?

Rasmussen, kes saadeti 2007. aastal kurikuulsal moel Tour de France’ilt minema, kuna ta oli dopinguküttidele oma asukoha kohta valetanud, süüdistab raporti koostajaid selles, et lõppversioonis on tegeletud toimunu kinnimätsimisega. Tema väitel oli Sörenseni nimi raporti algses versioonis sees, kuid on lõppversioonist eemaldatud.

Taani veebilehe Ekstra Bladet kinnitusel on nende käsutuses raporti originaal, kus Sörenseni nimi on avalikult ära toodud, ning lõppversioon, kust see on välja võetud. Lisaks saatis Taani Antidoping Ekstra Bladeti väitel Rasmussenile kirja, kus palus, et tunnistusi andnud eksrattur allkirjastaks muudetud versiooni. Aprillis Rasmusseni allkirja saanud esialgne versioon väidetavalt hävitati. Rasmussen on uue allkirja andmisest seni keeldunud, väites, et Antidoping üritab teda vaigistada.

Rasmussen: mina õpetasin Hesjedalile dopingutarvitamist

Ryder Hesjedal. FOTO: Scanpix
Ryder Hesjedal. FOTO: Scanpix Foto: AFP / Scanpix

Ekstra Bladeti teatel on Rasmussen muu hulgas üles tunnistanud ka selle, et tarvitas 2004. aasta olümpiamängudel dopingut. See väide on aga raporti lõppversioonist kadunud. Tunnistusi andsid teiste seas ka teised endised tippratturid, näiteks sakslane Jörg Jaksche, kes kõrvaldati 2006. aasta Tourilt ja tunnistas end aasta hiljem süüdi veredopingu kasutamises. Jaksche varustajaks oli kurikuulus dopinguarst Eufemiano Fuentes.

Samuti on tunnistusi andnud 1997. aasta Tour de France’i võitja Bjarne Riis, kes on end varem dopingutarvitamises süüdi tunnistanud. Rasmussen avalikustas dopingukasutamise 2013. aastal ning on sestpeale süüdistanud veel mitmeid oma konkurente. Kaks aastat tagasi ilmunud biograafias «Kollapalavik» lausus Rasmussen esmakordselt, et patune on ka tema kunagine meeskonnakaaslane Sörensen, samuti Frank Höj ja Rolf Sörensen.

Samuti on Rasmussen väitnud, et just tema õpetas hilisemale Giro d’Italia võitjale Ryder Hesjedalile 2003. aastal, kuidas dopingut kasutada. Ka on Rasmussen detailselt kirjeldanud, kuidas aastaid tema tööandjaks olnud Rabobanki meeskonnas süstemaatiliselt dopingut tarvitati. Mees ise ladus oma mineviku kohta kõik avalikkuse ette 2013. aastal, kui rääkis spetsiaalsel pressikonverentsil, et on suurema osa karjäärist manustanud keelatud aineid, alustades EPOst ja kasvuhormoonidest ning lõpetades insuliini, testosterooni ja kortisooniga. Lisaks katsetas Rasmussen enda sõnul ka veredopingu mõju organismile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles