Toimetaja: Tartu Postimees
12. oktoober 2010, 17:01
1.
1.
Nüüd on ehk paras aeg natuke Rocki mängu üle arutleda. Esimesed tähtsad võidud on saadud (Balti karikaturniir ja Valmiera üle), esimesed kaotused samuti (Rootsi Dolphinsile ja koduses liigas vanale vingamehele Kalev/Cramole).
Pole põhjust hõisata (kuigi turniirivõit Lietuvos rytase üle ja ees oli super, ka mäng oli väga hea), kuid kindlasti mitte ka norutada (Balti liigat alustati kaotusega). Vara on veel ka öelda: kuigi Balti karikaturniiril tehti mehetegu, alustati Balti liiga põhiturniiri ikka nii nagu alati (50-protsendiline tulemus). Vara veel...
2.
Vara aga pole arutleda selle üle, mis kõik Rockis ja Rocki ümber on sel hooajal teistmoodi kui varem.
Rock ise on muutunud, ja see on esimestes mängudes paistnud ka kuuendasse ritta pealtvaatajate hulka. Mäng näib tunduvalt kiirem, sest otsustajad platsil on nooremad ja kiiremad. Peatreener rääkis juba eelmisel hooajal, et kiire mäng on tema eesmärk. Mis muud saabki ju olla: terve Euroopa mängib nii...
Kui eelmisel hooajal pidi Rock paljuski arvestama Tanel Teini mängustiili ja jalgadega, siis nüüd on see «pidur» pealt ära. Küll aga pole veel näha, kes nüüd Teini vajalikku vedajarolli meeskonnas täidab.
Kiire mäng aga nõuab mängijatelt paremaid individuaalseid oskusi. Balti karikaturniiri esimeses mängus Kalev/Cramoga ehmatas Sten Sokk suure saamatusega palli üle tuua, järgmistes mängudes on ta ehmatusest juba üle saanud.
Rain Veidemanilt oleks patt kohe paljut loota, aga ega talle väga palju aega sisseelamiseks ka anta. Kolmeseid viskab ta küll praegu nagu vastu seina (Cramoga 6/1, Rytasega 2/0, Dolphinsiga 6/1, Valmieraga 7/1, Cramoga 6/2 ), kuid ega kogu meeskondki nendega veel hiilga (Cramoga 16/3, Rytasega 15/5, Dolphinsiga 20/4, Valmieraga juba 23/9, Cramoga 27/6). Kolmeste joone nihutamine kaugemale mõjutab praegu kõikide mängu. Kas võiks just sellega põhjendada näiteks Rocki nähtavat probleemi maa-alakaitse murdmisel...
Mängus Valmieraga näis kiire mäng kaasa toovat veel ühe probleemi: sööduoskuse.
Kiirendavad tagamängijad (Veideman, Sokk, Tsintsadze) murdsid vastase kaitsesse sisse ja tahtsid seejärel hüppe pealt sööta, kuid kindlad need söödud küll polnud. Pigem aitas õnn, kui need adressaadini jõudsid. Kunagi rääkis üks endine tippmängija, et õhku hüpates peab mängijal olema teada, kuhu ta söödab ning see näitab mängija oskusi ja küpsust. Teini sööduoskusele ja –küpsusele ei saa nooremad mängijad veel küll vastu. Ka Tsintsadze mitte.
Tsintsadze roll on samuti uus, kuigi grusiini tervitati esimestel mängudel kui koju saabunud poega. Ei ole Tsintsadze praegu see, kes ta oli varem, ei ole Rock see, kes ta oli Tsintsadze eelmisel siinolekul.
Siis oli Tsintsadze noor uljaspea, keda vanad rockipeerud (Tein, Kullamäe, Beard) vajadusel ohjest sikutasid ja vajadusel utsitasid.
Nüüd on Tsintsadze ise peaaegu kogenuimaid mängijaid platsil. Kui varem Tsintsadze väga ei mõelnud, siis nüüd peab ta seda tegema. Seepärast ei tunnegi me praegu endist Tsintsadzet ära, ja ei peagi ilmselt tundma. Iseasi muidugi, kui kiiresti Tsintsadze Rocki liidrirolli sisse elab, sest alla selle lati pole tal küll mõtet mõelda.
3.
Nii võiks juba arvata kõikide mängijate kohta, kuid las järgmised mängud setitavad veel muljeid. Vaat et Rocki esikeskmängijaks – puhtaks keskmängijaks, sest Janar Talts ja ka Callistus Eziukwu armastavad ikkagi olla korvist vähe ohutumas kauguses – tõusnud Vallo Allingu möllab kui noor mees.
Marek Doronin seevastu on viies nimetatud mängus platsile saanud vaid 16+0+10+17+15 minutiks, mis võrreldes samal kohal mängivate Timo Eichfussi ja Tanel Kurbasega on ikka oluliselt vähem (Eichfussil 23+29+29,5+23+18, Kurbasel 19+30+28+16+21). Tõehetk Doroninile on see hooaeg Rockis kindlasti.
Kuigi...
4.
Kuigi ei ole põhjust ka väga muretseda. Mänguaega jätkub Rockil sel hooajal paljudele mängijatele ning päris kindlasti on oluline ka see, kes on meeskonnas kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes mängija.
See hooaeg tuleb Rockil oluliselt rohkem mänge kui varem. Eesti liigas kaotati topeltmängude süsteem, Balti liigas on rohkem meeskondi, ka EuroChallenge mängud on ees. Ja nagu ikka, ei saa Rock pikalt valmistuda, sest otsustavaks kujuneda tõotavad mängud Balti liigas juba käivad. Ühel kaotuselgi võib Balti liigas olla lõpuks kõva kaal, sest tegelikult peaks Rockil olema püha eesmärk tulla Balti liiga põhiturniiril esimese nelja hulka.
Esimese nelja hulka seepärast, et pääseda play-offi esimeses ringis kohtumast Kaunase Žalgirise või Vilniuse Lietuvos rytasega (khmm, rytasega ju isegi võiks mängida!).
Balti liigas pääseb sel aastal play-offi küll kuus põhiturniiri parimat, kuid 5. ja 6. mängivad play-offi esimeses ringis just sinna otse pääsenud Leedu suurklubidega (kuues mängib Žalgirise ja viies Lietuvos rytasega). Nendest üle meie jaks ei käi, eriti kolmest parem mängudes, seega ongi ainus võimalus final fouri jõuda põhiturniiri esineliku kaudu.
Ehk konkureerides Riia VEFi, Ventspilsi, Šiauliai, Dolphinsi, Kalev/Cramoga...
Balti liiga mängud – EuroChallenge mängud kindlasti ka – on kõik nii olulised, et siin tekib ketserlik soov: kõiki neid mänge peaks Rocki meeskond, eriti aga põhitegijad, alustama niisama kontsentreeritult, kui mängiti Lietuvos rytase vastu hooaja alguses. Eesti liiga praegused mängud võiks rahumeeli jätta pigem vahetusmängijate kätte, sest isegi paar kaotust ei tähenda suurt midagi. Balti liigas aga võib üks kaotuski nullida kõik ootused.
5.
Vanasti unistasin ma All Stars ketsidest, nüüd unistan sellest, et järgmiseks hooajaks lahkuks sellest Rocki koosseisust välismaa kõvematesse klubidesse kolm eestlasest mängijat. Kaua see korvpall Eestis jalgpalli, võrkpalli ja isegi käsipalli üleoleku all kannatama peab.