/nginx/o/2010/10/13/448260t1hfcc0.jpg)
Järgmine kord, kui teist jookseb mööda pikkades valgetes põlvikutes konkurent, siis ärge mõelge, et tegemist on moenarriga! Mõelge parem, kust saaks endalegi samasugused põlvikud muretseda.
Kuidas riided sooritusvõimet parandavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öelnuks keegi aastakümneid tagasi Eesti 5000 ja 10 000 meetri rekordi omanikule Enn Sellikule, et 21. sajandil saab sportida rõivastuses, mis parandab verevarustust, vähendab lihaskahjustusi ja suurendab pärast treeninguid taastumist, oleks ta ütlejat ilmselt nõdrameelseks pidanud.
Ja kui ta oleks veel kuulnud, et spordijalats valmistatakse spetsiaalselt sportlase jalakuju silmas pidades, oleks ta tõenäoliselt soovinud sündida vähemalt 30 aastat hiljem.
Kõik need võimalused on praeguseks reaalsus. «Mina jooksin alguses Põhjala ketsides! Vot need olid ikka kihvtid! Lõikasime kõrgema osa ära ja saime joosta küll,» meenutas Sellik, kelle sõnul on praegused jooksujalanõud valgusaastate võrra paremast klassist.
Jooksulint, kaamera ja arvuti
Eesti parim 400 meetri jooksja Maris Mägi on juba aastaid jalavigastuste käes vaevelnud. Küll on välja venitatud hüppeliiges, küll valutab pöid, küll teevad valu põlved. Edaspidi loodab Mägi seesugustest takistustest hoiduda.
Kaks nädalat tagasi oli Tartu Ülikooli spordipäeva raames halli toodud jooksulint, kaamera ja paar jooksuspetsialisti. Mägi otsustas, et tal pole midagi kaotada, ja läks samuti lindile.
Iga tema liigutust filmis kaamera ja jälgis tuntud triatleet Ain-Alar Juhanson. Treeningu põhjal saadud info laekus arvutisse, mille abil tulemusi analüüsiti.
«Vaadati, kuidas minu jalg erinevates jalanõudes käitub. Näiteks alguses vajus jalg läbi, aga sobivate jalanõudega pidas pöid juba märksa paremini vastu,» kirjeldas Mägi, kes praegu vaevleb hüppeliigese venituse käes. «Ma loodan, et enam ei pea niisuguste jamadega tegelema. Kindlasti ainult sobivast jalanõust ei piisa, pean ka ise individuaalselt selle kallal rohkem tööd tegema.»
Jooksueksperdi esindaja Tarmo Torimi sõnul on nende eesmärgiks aidata nii harrastajatel kui ka tippsportlastel valida õige jalanõu. Mis vast kõige olulisem – sobiva jalanõuga on võimalik vältida vigastusi.
Jooksulindi ja kaamera abil määratakse jala asend, et koormus saaks ühtlaselt jaotatud. Seejärel aidatakse kindlaks teha, kuidas langeb jalale koormus, kas jalg vajab toestust või kust peab jalats olema pehme.
Ent siiski – kas tegemist on pelgalt õhumulliga või on asjal ka sisu? Vähemalt doktor Mihkel Mardna, kes ise iga päev harrastaja tasemel treenib, kiitis tegevuse heaks. «Kindlasti aitab sobiv jalanõu vigastusi vältida. Tegemist on juba teadusliku maiguga arendustööga,» nentis ta.
Tegelikult on samasuguseid teste ja nõustamisi Eestis ka varem tehtud. Ent siis tegi seda kindla brändi esindaja ning valikus olid vaid ühe firma tooted. Jooksueksperdil mingit kohustust teatud bränd valida pole. Valikusse kuulub 40 mudelit ja neid lisandub pidevalt. Praegu on ka testimine sportlastele täitsa tasuta.
See polnud aga sugugi mitte ainuke uuendus, mis Mäele sära silmi tõi. Hiljuti sai ta enda kasutusse spetsiaalsest compression-kangast tehtud riided, mis parandavad verevarustust, vähendavad lihaskahjustusi ja pärast treeninguid suurendavad taastumisvõimet.
Miinuspoolele kandis Mägi selle, et seesuguse spordivarustuse hind on üsna krõbe – näiteks pikad retuusid maksavad 1600 krooni.
Sama materjali kasutavad vähestes kogustes oma toodangus pea kõik suuremad spordifirmad eesotsas Nike ja Adidasega. Populaarseimaks tooteks on vast põlvikud. Suurimas koguses kasutab seda oma toodangus aga Austraalia firma 2XU ja seda toob Eestisse Ain-Alar Juhanson.
Mardna sõnul on sellelgi uuenduslikul tootel tõepoolest sisu. Seda kasutavad nii triatleedid, ujujad, korvpallurid kui ka kergejõustiklased. Selle efekt on Austraalia ülikoolis teaduslikult tõestatud.
Näiteks triatleedid kasutavad compression-tooteid tursete vältimiseks ka pikkadel lennureisidel. Lihase vereringlus on tänu sellele efektiivsem.
«Tegemist pole moetootega! Kaudselt on tegemist sooritusvõimet parandavate toodetega. Reaalne toime on sellel olemas. Sama toimetainet kasutatakse ka kliinilises meditsiinis,» selgitas Mardna, kelle sõnul on näiteks naiste maratoni maailmarekordi omanik Paula Radcliffe compression-materjali abi juba aastaid nautinud.
Lubatud doping
Juhanson ise on samu tooteid kasutanud kolm aastat. Tema puhul sai kõik alguse compression-põlvikutest ja varrukatest. Viimased aitasid tal ka 2008. aasta Hawaii Ironmanil elu parimat tulemust saavutada.
«Need aitasid kuumuse vastu võidelda. Reguleerisid kehatemperatuuri. Tänavusel Hawaii Ironmanil oli näha, et väga paljud sportlased kasutavad neidsamu tooteid,» sõnas Juhanson, kelle sõnul on ka muu spordivarustus viimase aastakümne jooksul kõva revolutsiooni läbi teinud. «See oleks justkui lubatud doping. Eestis alles hakatakse seda kõike avastama, mujal maailmas on see juba praegu populaarne.»
Mäe sõnul on toode efektiivne, kuid ei saa öelda, et selle abist ilma jäänud ilmtingimata nõrgemaks jääksid.
Miks rekordid püsivad ikka veel?
Spordivarustuse areng on viimase 20 aastaga olnud üli kiire, kuid vähemalt Eesti jooksualade esindajate puhul ei kajastu see ka tulemustes.
Tiidrek Nurme lõi Pekingi olümpial küll Mart Vildi 1500 meetri rekordi üle, kuid 3000, 5000 ja 10 000 meetri Eesti rekordid on juba üle 30 aasta püsinud. Miks?
«Ma ei oska öelda, kas nad treenivad vähem või mitte. Küll aga tean, et meie omal ajal harjutasime väga-väga palju,» arutles Eesti 5000 ja 10 000 meetri rekordi omanik Enn Sellik. «Riietus riietuseks, see ei tohiks väga suurt rolli mängida. Küll aga just see, kuidas on võimalik sobivaid spordijalanõusid valida. See aitab vigastusi vältida. Usun, et kui meil olnuks samasugused võimalused, saanuksime oma koormusi veelgi tõsta. Võimalused oleksid paremad olnud,» nentis tuntud pikamaajooksja. (PM)