6. augustil algavad Tartus jalgratta maanteesõidu Euroopa Meistrivõistlused, kus võistlevad alla 23-aastased Euroopa parimad ratturid. EM-i ajaloost, mis ulatub 1973. aastani, on eestlastel seni ette näidata kaks medalit.
Maanteesõidu EMi ootuses: Eesti senised ainsad medalid on Mandrilt ja Taaramäelt
2006. aastal toimus maanteesõidu EM Hollandis Valkenburgis ja eestlastele võitis ajaloo esimese maanteesõidu EM-medali Rene Mandri, kes tuli meeste U23 grupisõidus hõbemedalile. 177,6km pikkusel raskel sõidul osales ka Rein Taaramäe, kuid oli sunnitud krampide tõttu katkestama. Kokku kaktestas võistluse tol päeval koguni 102 ratturit. Mandri pääses peagrupist ette seitsmeliikmelisse jooksikute gruppi ning püsis seal lõpuni, ületades finišijoone teisena. Võidu võttis tol päeval prantslane Benoit Sinner, kes sõitis hiljem küll mitmetes profitiimides, kuid kelle puhul võib öelda, et karjääri parimaks saavutuseks see U23 EMi kuld jäigi.
2007. aastal tuli Bulgaarias Sofias toimunud EMil Eestile teine ja seni viimaseks jäänud medal, kui U23 eraldistardis sai samuti hõbemedali Rein Taaramäe. Tol ajal enda sõnul oma elu parima sõidu teinud Taaramäe karjäär sai sellest saavutusest hoo sisse ning juba samal aastal algasid tema suured teod esimeses profitiimis Cofidis. Võidu võttis tol päeval venelane Maksim Belkov, kes sõidab nüüd Team Katjuša meeskonnas ning kelle karjääri seniseks suurimaks saavutuseks saab lugeda 2013. aastal ühe Giro d’Italia etapi võitmist.
Kuulsamatest nimedest on EMi ajaloos medalitele tulnud sellised ratturid nagu Michael Albasini (2002-grupisõidu kuld), Giovanni Visconti (2003-grupisõidu kuld), Janez Brajkovic (2004-eraldistardi hõbe, 2005-eraldistardi pronks) ja Marcel Kittel (2009-eraldistardi kuld). Naistest on ilmselt nimekaim EM-tiitli võitnud rattur praeguse aja naiste rattamaailma suur valitseja Marianne Vos (2006,2007-grupisõidu kuld).
Jalgratta maanteesõidu EM-ide ajalugu ulatub küll 1973. aastani, kui esimene EM toimus Münchenis, kuid pärast 1974. aastat tuli EM-ide ajaloos sisse 21-aastane paus, kuna paralleelselt noorte ja juuniorite maailmameistrivõistlustega ei peetud vajalikuks samalaadset tiitlit Euroopa parimate hulgas välja mängida. Uuesti hakati Euroopa meistreid maanteerattasõidus välja selgitama 1995. aastast, kusjuures Eesti korraldas sama võistlust ka 2004. aastal, kui Euroopa parimad noored ratturid selgitati välja Otepääl.
Kuni 2005. aastani oli maanteesõidu EM-i puhul tegemist puhtalt U23 ratturite mõõduvõtuga. Alates 2005. aastast lisandus ka juuniorite klass. Sel aastal selgitatakse Tartus Euroopa meistrid samuti nii naiste kui ka meeste, juuniorite ja U23 klassis. Seejuures on Tartus toimuv EM viimane, kus kehtib vanusepiirang. Alates järgmisest aastast osalevad EMil ka 23-aastased ja vanemad ratturid.
Maanteesõidu EM kestab Tartus 6.-9. augustini. Kokku jagatakse nelja päeva jooksul välja kaheksa medalikomplekti ja igas sõidus on esindatud ka Eesti koondis.