Eile kuni 2017. aastani Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks nimetatud rootslane Magnus Pehrsson lausus tänasel pressikonverentsil, et jätkuv usalduse pälvimine on tema jaoks suur au.
Magnus Pehrsson: minu jaoks on tähtis, et koondis oleks populaarne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on hea meel nende abiliste ja mängijatega jätkata, sest nii platsil kui ka platsi kõrval olen näinud arengut,» lausus Pehrsson, lisades, et netikommentaatorite kriitika teda ei häiri. «Ma ju ei loe seda,» muigas rootslane. «Jah, surve on treeneril alati õlul, see käib asja juurde. Aga kes on «avalikkus»? Eestlasi on 1,3 miljonit, küllap on igaühel neist oma arvamus. Minu jaoks on oluline see, et Eesti koondis oleks populaarne. Seda oleme aga siis, kui mängime hästi,» lausus Pehrsson.
Lisaks rõhutas rootslane, et tulemused on tema jaoks olulised, kuid mitte kõige olulisemad. «Eesti Jalgpalli Liit andis mind ametisse nimetades mulle selge sõnumi – koondise töö peab nii väljakul kui ka väljaku kõrval muutuma professionaalsemaks, tähtis on areng.» 2014. aasta jaanuaris reklaamiti Pehrsson avalikkusele välja kui sildtreener ning selle vastu polnud rootslasel vähimatki ei toona ega ole ka nüüd.
«Mulle meeldis selgus, millega minu poole pöörduti. See pole just tavaline. Samuti on hea, et minu roll avalikkusele selgelt välja öeldi,» lisas ta. «Rohkem pole me samas sildtreeneri teemast omavahel üldse juttu teinud.»
/nginx/o/2015/07/27/4326105t1h1e37.jpg)
Pooled koondislased välja vahetatud
Pehrssoni üheks ülesandeks on olnud koondise tuumiku uuendamine ning seda on ta enda arvates ka suutnud. «Kui vaadata 35-mehelist gruppi, kes on praegu koondise valikuringi kuulujate seas, siis neist on umbes pooled võrreldes pooleteise aasta taguse ajaga vahetunud. Uutest tulijatest on suurem osa vanuse poolest 20ndate aastate esimeses pooles,» märkis Pehrsson. «Kui võrrelda aga meie parimat algkoosseisu 2014. aasta jaanuari seisuga, siis see on muutunud umbes 40 protsendi ulatuses. Usun, et oleme leidnud mängijad, kes on koondises ka aasta-kahe pärast. Nüüd jõuab kätte järjepidevuse loomise aeg,» sõnas peatreener.
Koos Pehrssoniga jätkab ka tema senine abipersonal ehk Janno Kivisild, Jesper Norberg ja Mart Poom. Plaanis on aga täiendada koondise taustajõudude ridu füüsilise ettevalmistuse treeneriga. «Mul on paar kandidaati, kellega veel vestlen, seega uue inimese tööleasumise kuupäeva ei oska ma veel öelda. Ilmselt ei ole aga tegu eestlasega,» lausus Pehrsson ning põhjendas viimast lauset ka pikemalt.
Uus füüsilise ettevalmistuse treener
«Rääkisime sellest plaanist juba varem. Abilised ja arstid ütlesid, et Ida-Euroopas usutakse tavaliselt, kuidas vigastusi ravib arst, metoodika nende ennetamiseks ja neist taastumiseks ei ole aga nii hästi välja töötatud kui Lääne-Euroopas,» sõnas Pehrsson, kes sai nõu ka koondise tohtrilt Kaspar Rõivassepalt. «Ta ütles, et oleme seni hakkama saanud, aga asja annab parandada. Tahame teha õigeid samme mängija vigastusest tagasi toomise korral. Ja vahel ei oska mängijad ka ise vigastustest hoiduda.»
Pehrssoni sõnul on peatreenerina veedetud poolteist aastat olnud talle ülimalt arendavad. «Mulle kui inimesele on see samuti olnud hea periood, sest olen leidnud tasakaalu töö, pere ja isikliku arengu vahel, mida klubitreenerina on palju raskem leida. Tõsi, tunnen puudust mängijate igapäevasest treenimisest ja nende arengu jälgimisest, aga samas olen aru saanud, et olukordi visualiseerides on võimalik ka oma aju treenida,» selgitas Pehrsson.
Parem nii inimese kui ka treenerina
/nginx/o/2014/05/29/3072430t1h1f24.jpg)
«Usun, et olen ka parem treener, seda just analüütilises ja organisatoorses mõttes – oskan koondise lühikese kogunemisaja jooksul paremini prioriteete paika panna, olulist vähemolulisest eristada. Samuti olen õppinud tõhusat suhtlust mängijatega,» lisas Pehrsson, kes nõustus enda sõnul lepingupikendusega kõhklusteta. «See on prestiižne töö – pole palju neid, kes saavad võimaluse rahvuskoondist treenida.»
Laupäeval loositud MM-valikgrupist ei soovinud Pehrsson liialt rääkida, sest mängud on tema sõnul nii kaugel tulevikus. «Vaatasin eile mängugraafiku põgusalt üle ja hea on see, et enamasti on meil rahvusvaheliste mängupäevade paari teisel päeval just valikmäng. See tähendab, et saame ettevalmistust optimaalselt planeerida, puhkepäevi paika panna ja nii edasi. Aga ma tõesti ei mõtle MMile, sest nii palju võib enne juhtuda. Praegu julgen endiselt unistada, et mängime ka järgmisel suvel tähtsaid mänge,» viitas Pehrsson EM-valikgrupist edasipääsemise võimalustele. «Aastaga võime palju areneda – sel juhul läheme loomulikult MM-valikmängudele enesekindlalt vastu.»