/nginx/o/2015/08/02/4340765t1h95f6.jpg)
Briti päevaleht Sunday Times ja Saksamaa kanal ARD/WRD on saanud enda valdusesse dokumendid 5000 kergejõustiklaselt võetud 12 000 dopinguproovi kohta, mille tulemused on ehmatavad.
Kergejõustikus on puhkemas hiigelsuur dopinguskandaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sunday Timesi ja BBC kinnitusel paljastavad testide tulemused, et kergejõustiku suurvõistlustel on tarvitatud erakordsel määral dopingut. Andmed kuulusid Rahvusvahelisele Kergejõustiku Liidule (IAAF), kuid lekkisid tänu anonüümsele allikale ning jõudsid maailma juhtivate antidopinguspetsialistide Robin Parisotto ja Michael Ashendeni kätte, kes neid põhjalikult analüüsisid.
Ekspertide sõnul näitasid andmed järgmist:
- 2001. ja 2012. aasta vahel peetud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kestvusaladel võidetud medalitest kolmandik (146 medalit, sealhulgas 55 kuldmedalit) läks sportlastele, kelle testitulemused on kahtlased. Uurijate väitel ei ole ühtegi nimetatud sportlastest seni medalist ilma jäetud.
- Enam kui 800 sportlast – ehk uuritutest iga seitsmes – on andnud vereproove, mida üks ekspert kirjeldas kui «erakordselt tugevalt dopingule viitavat või vähemalt ebanormaalset».
- «Veredopingu keskus» on Venemaa, kelle võidetud medalitest enam kui 80 protsenti on kahtlase varjundiga. Järgneb Keenia, kelle sportlaste võidetud medalitest on kahtlased 18.
- 2012. aasta Londoni olümpial võitsid kahtlaste verenäitudega sportlased kümme medalit.
- Mõnes finaalis on kogu esikolmiku vereproov kahtlane.
- Kahtlasi proove andnud sportlaste seas pole siiski ühtegi Usain Bolti või Mo Farah' masti kergejõustiku supertähte.
- Sportlased kasutavad aina enam keelatud vereülekandeid ja EPO mikroannuseid, et punaste vereliblede arvu kasvatada.
Lisaks märgivad britid enda huvidest lähtuvalt, et kahtlase proovi andnute seas on Suurbritannia tippsportlane ning Briti sportlased – teiste seas seitsmevõistluse olümpiavõitja Jessica Ennis-Hill – on kaotanud suurvõistlustel sportlastele, kelle verenäidud on kahtluse all.
Parisotto sõnul ei ole ta sellisel hulgal kahtlaseid verenäite oma töös iial varem näinud. «Nii paljud sportlased on patustanud ning tundub, et IAAF on lasknud sellel rahulikult sündida,» vahendab BBC eksperdi sõnu. Ashendeni väitel on kergejõustiku jõudnud seisu, kus enne Lance Armstrongi skandaali puhkemist oli rattasport. «IAAF on häbiväärsel moel hüljanud oma peamise kohustuse: kontrollida oma ala ja kaitsta puhtaid sportlasi,» sõnas Ashenden.
Nimetatud proovide põhjal ei ole võimalik dopingutarvitamist sajaprotsendiliselt tõestada, kuid see tekitab IAAFi käitumise osas tõsiseid küsimusi. Järgmine kergejõustiku MM algab Pekingis augusti lõpus.