Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kergejõustiklased haaravad viimasest õlekõrrest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ksenija Balta. | FOTO: Kristjan Teedema

Augusti lõpus Pekingis peetava kergejõustiku MMi normi on täitnud 12 Eesti kergejõustiklast. Viimane võimalus broneerida endale koht Hiina suunduvasse lennukisse on nädalavahetusel Tallinna Kadriorus Eesti meistrivõistlustel. Võimalusi võiks olla neljal-viiel sportlasel, kuid hea oleks seegi, kui nimekirja lisanduks kas või üks atleet.

Ksenija Balta | FOTO: Margus Ansu
Eleriin Haas. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees
Marek Niit. | FOTO: Kristjan Teedema
Maris Mägi. | FOTO: Tairo Lutter

Tegelikult pole kõik selge isegi normitäitjate hulgas. Mullu Talance’is kümnevõistluses 8077 punkti kogunud Mikk Pahapill pole pöiavigastuse tõttu tänavu võistelnud. Kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Marko Aleksejevi sõnul osaleb Pahapill Eesti meistrivõistlustel kolmel üksikalal ja nende tulemuste põhjal tehakse otsus, kas ta on MMi kümnevõistluseks valmis.

Praeguse seisuga osaleb Eesti kümnevõistlejatest Pekingis tänavu isikliku rekordi 8356 punktini viinud Maicel Uibo. Et MMile võetakse 32 kümnevõistlejat, on võimalike loobujate asendajate ootelehel hooaja edetabeli põhjal viiendal positsioonil Janek Õiglane, kuid tema lootused tegelikult Pekingisse jõuda on väiksed.

Hooaja edetabel tuleb seevastu suure tõenäosusega appi takistusjooksja Kaur Kivistikule. 3000 m takistusjooksul osaleb MMil 45 sportlast. Kuna igast riigist pääseb võistlema kuni kolm sportlast, on kõigile tingimustele vastavaid sportlasi – täidetud MMi norm 8.20.00 ja kuulumine oma riigi kolme väljavalitu hulka – ainult 31.

Ülejäänud kohad täidetakse edetabeli alusel ning Kivistiku tänavu joostud isiklik rekord 8.32,23 annab talle pingereas 42. koha. Seega ei tohi järelejäänud päevade jooksul temast mööduda rohkem kui neli konkurenti. Mõistagi on Kivistikul endalgi võimalus parandada Eesti meistrivõistlustel oma tulemust.

Eesti meistrivõistluste üks põnevamaid alasid on naiste kaugushüpe. Kas Ksenija Balta suudab normi täita või mitte? Treener Andrei Nazarovi sõnul on tema hoolealusel kindel plaan pühapäeval Eesti meistrivõistlustel hüpata ja MMi norm täita.

«Vorm peaks olema korralik, kuid 6.70 hüpata pole lihtne – kõik oleneb sellest, kuidas sel päeval võistlus õnnestub,» nentis ta ja lisas, et möödunud nädalavahetusel Balti matšist loobumise põhjustanud pöiavalu on sportlasel taandunud. «Ksenija pöid on valus vaid siis, kui ta teeb vale liigutuse. Vahepealsete aastatega, kui ta ei saanud kaugust hüpata, lagunes ka hüppetehnika – kui ta paneb jala valesti maha, tekib valu.»

Pärast pikka pausi on Balta osalenud tänavu kahel kaugushüppevõistlusel ja tema hooaja tippmark on 6.51. MMile pääsemiseks tuleb hüpata 19 cm rohkem. Naiste kaugushüppe maailma tipp on tänavu tihe: väga kõrget taset näitava 6.90 piiri on ületanud 11 sportlast.

Näitajate poolest on Balta jõudnud lähemale hoopis 100 m jooksu MM-normile 11,33. Tema tänavune parim tulemus jääb sellele alla üksnes 0,03 sekundiga, ent sellest hoolimata keskendub Balta kodustel meistrivõistlustel ainult kaugushüppele. Nazarov leidis, et 100 m jooksu normi täitmisel pole erilist mõtet, sest sellise tulemusega pole MMil nagunii võimalik esimesest ringist edasi pääseda.

Teine kindel MM-normi ründaja on kõrgushüppaja Eleriin Haas. Puhaste paberitega Pekingisse pääsemiseks tuleks alistada normiks seatud 1.94. Aleksejevi hinnangul võib piisata isegi sentimeetri võrra vähemast tulemusest.

MMi kõrgushüppevõistlusele lubatakse 32 naist. Kui normi täitjaid napib, täidetakse ülejäänud kohad hooaja edetabeli järgi. Seni on viimased neli MMile pääsejat olnud tulemusega 1.92. Haasa hooaja tippmark on 1.91, kuid mullu Zürichi EMil hüppas ta isikliku rekordi 1.94, mis andis 7. koha.

400 m jooksus püüab MM-normi Marek Niit. Talvel USAs harjutanud mees on suve veetnud Eestis, treenides Valter Espe juhendamisel. MMile pääsemiseks tuleb joosta 45,50, Niidu tänavune parim on 46,10. Väidetavalt on ta küll heas vormis, kuid soolojooksus on sellise tulemuseni – ühtlasi oleks see Eesti rekord – jõuda keeruline. 200 m on Niit tänavu läbinud 20,88ga, MMi norm on 20,50. Niidu isiklik rekord 20,43 pärineb nelja aasta tagusest ajast.

Aleksejevi sõnul pole MMi lootust maha matnud ka 400 m tõkkejooksja Maris Mägi. «Treenerite sõnul on ta heas vormis, ent pole suutnud seda veel tulemuseks vormistada,» märkis ta. Mägi isiklik rekord on 56,56, MMi norm aga 56,20. Sellel alal lubatakse MMil starti 40 sportlast ja eilse seisuga piisas valitute hulka pääsemiseks 56,36st.

Varasemate tulemuste põhjal võiks MMi norm olla jõukohane veel kettaheitja Märt Israelile, kuid tänavu lahutab teda normiks olevast 65 meetri joonest ligikaudu kolm meetrit. Nii-öelda tagaukse kaudu Pekingisse minekuks tuleks eilse seisuga heita vähemalt 63.43.

Pikisilmi on oodatud odaviske rekordinaise Liina Laasma hooaja avavõistlust, ent Aleksejevi sõnul jääb ta Eesti meistrivõistlustest kõrvale ja sellega muutub võimatuks ka osalemine Pekingi MMil.

«Kuuldavasti on Liina treeningutel juba oda visanud, kuid võistlemiseks pole veel valmis. Ehk õnnestub tal meid rõõmustada päris hooaja lõpus,» sõnas Aleksejev.

KAS

Kergejõustik

Pekini MM-normi täitnud Eesti kergejõustiklased

Grit Šadeiko   seitsmevõistlus

Liina Luik       maraton

Lily Luik         maraton

Rasmus Mägi  400 m tj

Roman Fosti   maraton

Martyin Kupper          kettaheide

Gerd Kanter   kettaheide

Tanel Laanmäe           odavise

Risto Mätas    odavise

Magnus Kirt   odavise

Maicel Uibo    kümnevõistlus

Mikk Pahapill kümnevõistlus

Tagasi üles