Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vägevad emotsioonid, pettumused ja loobumine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagor. | FOTO: Tairo Lutter

Kas 400 m tõkkejooksus on võimalik parandada isiklikku rekordit 1,32 sekundit ja seda veel tipptasemel? Ebareaalne? Tõsi, kuid tegelikult ikkagi võimalik! Eesti ühe parima kergejõustiklase Rasmus Mägiga heideldes jooksis Jaak-Heinrich Jagor võimsa isikliku rekordi 49,37. Kergejõustiku Eesti meistrivõistluste vaieldamatult emotsionaalseima hetke kulminatsiooniks oli Jagoril korraga täidetud Pekingi MMi ja ka Rio olümpia norm.

Rasmus Mägi (esiplaanil). | FOTO: Tairo Lutter
Ksenija Balta. | FOTO: Tairo Lutter
Eesti meistrivõistluste teine üäev: Jagor täitis MMi ja olümpia normi, Balta napilt MMilt väljas. | FOTO: Tairo Lutter

Ja mida tegi Mägi? Tema 48,65 jääb Eesti rekordile alla vaid 0,11 sekundit, maailma hooaja edetabelis tõusis ta 11., Euroopas 3. kohale. Kaks nädalat enne MMi algust, pole need just halvad näitajad.

Pärast jooksu jalutas Mägi näiliselt stoilise rahuga Kadrioru staadioni peatribüüni eest läbi ja lehvitas vaimustusest rõkkavatele pealtvaatajatele. Jagor oli aga ennast täiesti tühjaks pingutanud ning varises pärast finišijoont rajale.

«Kui nägin tablool Rasmuse lõpuaega, mõtlesin, et äkki sain ka aja alla 50 sekundi,» rääkis ta oma esimestest emotsioonidest. «Maas lamades ja tartaani hingates kuulsin, kuidas teadustaja rääkis, et kohe saame teada, kas ka minu tulemus on MMi normi täitmine – siis mõtlesin, et ohoo, mis siis nüüd tuleb… Tulemust kuuldes kargasin emotsiooni toel püsti ja jooksin rõõmustades poolele sirgele tagasi. Siis aga tundsin, et mõni hetk veel ja varisen pikali. Püüdsin kiiresti uuesti rajalt ära saada.»

25-aastane Jagor tunnistas, et tal on selle spordiala mõistes üüratut rekordiparandust raske objektiivselt selgitada – tulemus olevat tema jaoks müstiliselt hea. «Kõik oli nagu mullu – Kadrioru staadioni Mondo rajakate on väga kiire ja atmosfäär väga hea ning Rasmus jooksis sisemisel rajal, seega sain kasutada lõvi eest hirmuga ärajooksmise efekti.»

Mullu korraldas Jagor samasuguse üllatuse ja jooksis end Eesti meistrivõistlustelt Zürichi EMile. Tänavu ta endalt sellist tempu ei oodanud. Juunis tabas Jagorit lühikese aja jooksul kaks reie tagalihase vigastust ning õigel kiirusel sai ta hakata treenima alles mõned nädalad tagasi. Selle põhjal arvas ta, et on heal juhul võimeline jooksma ajaga 50,1. Tegelikkus osutus aga teiseks.

Möödunud hooajaga tasub sarnasusi otsida ka Mägi jooksus. Ka aasta tagasi näitas ta Eesti meistrivõistlustel soleerides vägevat vormi. Mõni nädal hiljem võitis ta Zürichi EMil hõbeda. Jooksumees ise ei soovinud aga eelmise aastaga paralleele tõmmata.

«Eelmise hooajaga on võimalik seoseid leida, kuid jooks oli veel väga toores,» sõnas Mägi. «Viimased rasked treeningud istuvad veel sees. Kokkuvõttes on muidugi hea, et aegade seis muutus paremaks – tean, et olen õigel teel.»

Hooaja esimeses pooles väga tihedalt võistelnud Mägi treenis enne Eesti meistrivõistlusi kaks nädalat Portugalis. Ta hindas seal veedetud aega väga kasulikuks. Tihedal võistlusperioodil polnud võimalik korralikult treenida, nüüd sai ta aga treeningulaagris rahulikult oma asjadele keskenduda.

MMiks annab Mägi viimase lihvi treeningulaagris Jaapanis. «Sõidan sinna kolmapäeval. Selleks, et MMil vältida kohanemisega kaasnevaid üllatusi, tasub sinna aegsasti kohale sõita,» leidis ta.

Jagor jäi paraku ainsaks, kes suutis end uue liikmena murda Pekingi MMi koondisse. Kaugushüppes jäi 6.66 hüpanud Ksenija Baltal vajalikust tulemusest puudu neli sentimeetrit. Tema parim tulemus sündis avakatsel. Teisel katsel tegi ta oma hüppeliigesele liiga, kolmanda katse jättis vahele, ent jalga teibiga toestanud ja jääkotiga jahutanud sportlasel ei õnnestunud tulemust parandada ka kolme viimase katsega.

Balta sõnul rikkus teine katse kogu võistluse. «Ma ei saanud ise ka aru, mida ma teisel katsel tegin… ilmselt pressisin liialt peale,» otsis ilmselgelt pettunud sportlane sõnu. «Piisab sellest, kui paned jala korraks valesti maha – valu on selline, nagu jalg tuleks otsast ära. Aga see andis kiiresti järele ja lubas edasi hüpata. Liigne tahtmine segas mind, tehnika lagunes ära.»

MMi koondised selguvad täna. Kaugushüppes pääseb võistlema 32 sportlast ning Balta asub ootelehel 6. real. Seega on võistlema pääsemine ebatõenäoline. 100 m jooksus mahub ta aga oma tänavuse parima 11,36ga 56 osaleja hulka. Eile ei osanud Balta ütelda, kas ta aga soovib sellel alal võistelda.

MM-piletit ei suutnud eile lunastada ka kõrgushüppaja Eleriin Haas, kes ületas vaid 1.84. Hooaja tippmark 1.91 jätab ta aga koos kuue konkurendiga esimestena nii-öelda ootelehele. MMile võib ta pääseda vaid juhul, kui eespoolt on loobujaid.

MMi norm jäi alistamatuks ka 400 m tõkkejooksjale Maris Mägile – ihaldatud piirist jäi lahutama pisut üle sekundi ning temal puudub Pekingisse pääsemiseks vähimgi võimalus.

Eesti meistrivõistluste eel üheks suurimaks maiuspalaks hinnatud meeste odaviskes võidutses Magnus Kirt 81.32ga. Tema treener Risto Mätas viskas 80.65 ning tiitlikaitsja Tanel Laanmäe 76.67. Kõigil kolmel oli Pekingi norm juba varem täidetud.

«Hooaja alguses painas mind 80 meetri piir. Viljandi võistlusel sain sellest jagu ja sealt alates olen saanud oma tehnika paremini paika,» rääkis Kirt. «Magnusele kaotamine tähendab minu jaoks nagu iseenda võitu. Vaatan MMi poole positiivselt – tõestasime, et oleme koondise kohta väärt,» lisas Mätas.

Meistrivõistluste avapäeva ainsaks eredaks hetkeks oli kettaheitja Gerd Kanteri 11. Eesti meistri tiitel. Numbrimaagia austajad näevad selles ilmselt head ennet, sest juhul kui olümpiavõitjal ja eksmaailmameistril õnnestuks Pekingi MMil võita medal, oleks seegi tema tiitlivõistluste 11. autasu.

«Soovisin heita üle 65 meetri ning see ei jäänud kaugele,» sõnas 63.75ga võidutsenud Kanter.  «Tegelikult oli kõik hea tulemuse sünniks olemas – seeria tervikuna oligi tänavuse hooaja parim, kuid ühtegi korralikku pauku ei tulnud. Koolipoisi kolme võin endale ikkagi ära panna.»

Mõeldes Pekingi MMi eelvõistlusele, siis sealt edasipääsu oleks Kanter koduse jõuproovi kolme esimese heitega endale taganud. «Tunnen, et asjad liiguvad õiges suunas, kuid tean, et olen rongist nagu ühe peatuse jagu maas.» Kanter lisas, et juba järgmine varahommik sõidab ta Poola, ning avaldas lootust, et seal õnnestub teha tulemuse mõttes vigade parandus.

Kanter heitiski Poolas seepeale oma hooaja paremuselt teise tulemuse ehk 65.30.

Kolmapäeval sõidab Kanter treeningulaagrisse Jaapanisse. Seal teeb ta treeningute käigus viimase võistlusolukorra imitatsiooni ning sõidab MMi kettaheite võistluse ajaks Pekingisse. Samasuguse skeemi järgi valmistus ta ka kullavõitudeni viinud Pekingi olümpiaks ja Osaka MMiks.

Hooaega vägevalt alustanud ning isikliku rekordi 66.67 heitnud Martin Kupper elas suve keskel üle karmi perioodi – ligikaudu kuu kestnud viirushaigus röövis vägilasemõõtu mehe kehakaalust kümmekond kilo. «Pärast paranemist on aeg kulunud taastumisele ja füüsilise vormi taastamisele,» selgitas Kupper vahepealset tulemuste langust. «Püüame veel edasi rühkida ja olla õigel päeval elu parimas vormis.» Mõistagi pidas Kupper õige päeva alla silmas MMi kettaheite võistlust.

Laupäevane 62.13 on tulemus, millega Kupper päris rahule ei jäänud, kuid samas andis võistlus talle aimu, et asjad liiguvad õiges suunas. MMi eel harjutab ta treener Aleksander Tammerti juhendamisel kodus, Pekingisse lendab nädal enne võistlust. «Gerdi kombel Jaapani treeningulaagrit ma ette ei võta, nädalast peaks sealse aja ja kliimaga kohanemiseks piisama,» leidis ta.

Kümnevõistleja Mikk Pahapill osales Eesti meistrivõistlustel kettaheites, kuid jalavigastuse tõttu otsustas Pekingi MMist loobuda. Pahapill pole tänavu läbinud ühtegi kümnevõistlust. «Jalavigastus pole lubanud korralikult treenida ning seepärast pole ma suutnud koguda MMi jaoks vajalikku vormi,» põhjendas Pahapill. Tänavu ei kavatse ta mitmevõistlust proovida, kuid see ei tähenda, et tema sportlaskarjäär on sellega lõppenud. «Kavatsen valmistuda Rio olümpiaks,» kinnitas ta.

Tagasi üles