Vägevad emotsioonid, pettumused ja loobumine

Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagor. Foto: Tairo Lutter

Kas 400 m tõkkejooksus on võimalik parandada isiklikku rekordit 1,32 sekundit ja seda veel tipptasemel? Ebareaalne? Tõsi, kuid tegelikult ikkagi võimalik! Eesti ühe parima kergejõustiklase Rasmus Mägiga heideldes jooksis Jaak-Heinrich Jagor võimsa isikliku rekordi 49,37. Kergejõustiku Eesti meistrivõistluste vaieldamatult emotsionaalseima hetke kulminatsiooniks oli Jagoril korraga täidetud Pekingi MMi ja ka Rio olümpia norm.

Ja mida tegi Mägi? Tema 48,65 jääb Eesti rekordile alla vaid 0,11 sekundit, maailma hooaja edetabelis tõusis ta 11., Euroopas 3. kohale. Kaks nädalat enne MMi algust, pole need just halvad näitajad.  

Pärast jooksu jalutas Mägi näiliselt stoilise rahuga Kadrioru staadioni peatribüüni eest läbi ja lehvitas vaimustusest rõkkavatele pealtvaatajatele. Jagor oli aga ennast täiesti tühjaks pingutanud ning varises pärast finišijoont rajale.

«Kui nägin tablool Rasmuse lõpuaega, mõtlesin, et äkki sain ka aja alla 50 sekundi,» rääkis ta oma esimesteset emotsioonidest. «Maas lamades ja tartaani hingates, kuulsin, kuidas teadustaja rääkis, et kohe saame teada, kas ka minu tulemus on MMi normi täitmine – siis mõtlesin, et ohoo, mis siis nüüd tuleb… Tulemust kuuldes kargasin emotsiooni toel püsti ja jooksin rõõmustades poolele sirgele tagasi. Siis aga tundsin, et mõni hetk veel ja varisen pikali. Püüdsin kiiresti uuesti rajalt ära saada.»