/nginx/o/2010/10/20/452060t1hf6cb.jpg)
Suurte lootustega Ameerika Ühendriikidesse Lynni ülikooli õppima ja võrkpalli mängima siirdunud ning suvi läbi selle nimel trenni teinud Keiu Põlluveeri ootas unistuse täitumise asemel ees võitlus bürokraatia hammasratastega, milles eestlanna kaotajaks jäi.
Eesti koondise temporündaja kulutas juba enne USAsse lendamist tohutult energiat tõestamaks, et ta pole varem profina leiba teeninud. Üliõpilasliiga NCAA juhid ei suutnud kuidagi mõista, et Eesti liigas ja Põhjamaade klubide meistrivõistlustel hõbeda võitnud GMP naiskond koosneb amatööridest.
Kõikvõimalike ankeetide ja alaliidu kirjaga suutis Põlluveer oma sobivust – USA üliõpilasliigas mängiv sportlane ei tohi olla varem sportimise eest raha saanud – tõestada ning Florida osariigis asuv Lynni ülikool lubas talle täisstipendiumi. Kuid siis algasid jamad.
Augusti keskel kohapeale jõudes keeldus NCAA talle mänguluba andmast, sest oli avastanud novembris 24-aastaseks saava 182 cm pikkuse Põlluveeri nime ühe võrkpallimänedžeri kodulehelt. Reeglite kohaselt ei tohi mängijal oma agenti olla.
«Sinna koduleheküljele võib iga võrkpallur oma andmed tasuta üles panna. Mul polnud mänedžeriga lepingut ja ma ei suhelnud temaga kordagi,» selgitas Põlluveer, kes võttis oma ankeedi Team Sport Agency lehelt maha. «Enne USAsse minekut tutvustasin end ülikoolile just selle lehekülje kaudu ja nad ei näinud selles mingit probleemi.»
Lynni ülikool kaebas NCAA esialgse otsuse edasi, kuid üleeile hilinenult saabunud vastuse sisu jäi samaks – Põlluveer ei tohi 2. divisjonis kaasa tegevas võistkonnas mängida.
Jätkab mängimist Eestis?
Hariduse juhtimises magistrikraadi omandav Põlluveer saab aga õpinguid tasuta jätkata ja Fighting Knightsi («võitlevad rüütlid» – toim) hüüdnime kandvas naiskonnas treeningutel osaleda.
«Tulen igal juhul jõuludeks koju ja hiljemalt selleks ajaks on selge, kas jään USAsse kevadeni,» täpsustas jätkuvalt GMP koosseisu kuuluv Põlluveer, kes on Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas omandanud bakalaureusekraadi ning ühe aasta magistrantuuris seljataha jätnud.
Soovitab USAsse minna
90 000 elanikuga Boca Ratoni linnas baseeruv õppeasutus on Põlluveeri teenetest väga huvitatud, sest nii kõrgest klassist temporündajat neil pole. Vahejuhtumi absurdsuse tipuks oli NCAA hiljutine otsus, mille kohaselt ei tohi Põlluveer Lynni võistkonnaga ühes bussis mängudele kaasa elama sõita.
Teistele sama teed käia soovivatele võrkpallitüdrukutele soovitab Põlluveer aga end USAs proovile panna.
«Tase pole Eesti liiga omast palju tugevam, kuid võrdseid võistkondi on rohkem ja treenida saab kaks korda päevas. Olen siin oldud aja jooksul tublisti arenenud,» kinnitas Põlluveer.
USA omapärast annab aimu ka teise USA ülikoolis tudeeriva Eesti naisvõrkpalluri Liis Kullerkanni käekäik. NCAA kõrgeimas divisjonis osaleva Ohio ülikooli eest 19-aastast ja 191 cm pikkust piigat sel hooajal ilmselt mängimas ei näe.
Kuna naiskonda kuulub piisavalt palju kogenumaid mängijaid, keskendub Audentese gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Kullerkann tänavu treenimisele ja saab tänutäheks nelja aasta asemel viis aastat ülikooli au kaitsta.
USA OMAPÄRASED VÕRKPALLIREEGLID
NCAA võrkpalliliigas on teistsugused reeglid kui mujal maailmas
• Ühes geimis võib teha 12 vahetust, mis tähendab üldistatult, et iga ründaja asemele tuleb korra tagaliini kaitsemängija
• Pall võib lage puudutada
• Libero tohib ühe mängija asemel servida. Üldjuhul pallib ta temporündaja asemel
• Mängijad ei tohi võrku puudutada
• Mängitakse valdavalt valgete Molteni pallidega, mis meenutavad välimuselt vanu Gala nahkkerasid, kuid on siiski pigem laialdaselt kasutatavate Mikasa pallide omadustega
• Pärast 2. geimi on mängus pikem paus ja võistkonnad lähevad reeglina riietusruumi koosolekut pidama
• Mängijatel on keelatud kanda sõrmuseid, kõrvarõngaid ning käe- ja kaelakette