/nginx/o/2008/08/16/66134t1h1004.jpg)
Norra füüsikud arvutasid välja, et Jamaika sprinter Usain Bolt võinuks Pekingi olümpiafinaalis läbida distantsi 9,55 sekundiga, vahendab
.
Füüsikud: Bolt võinuks Pekingis 100 meetrit joosta 9,55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usain Bolt on maailma kiireim inimene, ometi ei tea keegi täpselt, kui kiiresti ta tegelikult joosta suudaks. Rekordjooksus Pekingi olümpiamängudel alustas ta tähistamisega juba 20 meetrit enne finišijoont ja sai sellest hoolimata kirja maailmarekordit tähistava aja 9,69 sekundit.
Milline oleks aga olnud maailmarekord, kui Bolt oleks lõpuni pingutanud? Selle küsimuse üle juurdles ka rühm Norra Oslo ülikooli teadlasi eesotsas Hans Kristian Erikseniga. Võttes arvesse Bolti kiirust enne hoo langetamist, leidsid teadlased, et uus rekord oleks võinud olla 9,55 ± 0,04 sekundit, kirjutas Physorg.
Teadlaste hinnang kattub Bolti treeneri Glen Millsi arvamusega, kes pakkus võimalikuks rekordiks 9,52 sekundit või veelgi vähem.
«Kõik sai alguse Bolti treeneri intervjuust enne Kuldliiga etappi Zürichis,» ütles Eriksen. «Ta väitis, et Bolt oleks võinud joosta 9,52 sekundi sisse, kui ta ei oleks aeglustanud. Siis taipasime, et korraliku videomaterjali ja kiirenduse hinnangute abil võiks olla võimalik oletatav aeg välja arvutada.»
Hinnangu andmiseks analüüsisid Norra teadlased erinevaid NBC, BBC ja Norra telekompanii NRK videoid. Erinevatele eeldustele põhinedes pakuti välja kaks hinnangut. Esimese ja konservatiivsema hinnangu põhjal oleks Bolt võinud jooksu lõpuni säilitada teise koha saanud Richard Thompsoni kiirenduse. Teise hinnangu järgi oleks ta võinud säilitada Thompsonist 0,5 m/s² suurema kiirenduse.
Kasutades arvutustes jooksjate asendeid erinevatel ajahetkedel, nende kiirusi ja kiirendusi ning kandes need muutujad üle 100-meetrisele trajektoorile, said teadlased kätte tulemused. Kui Bolt oleks säilitanud Thompsoni kiirenduse, oleks tema aeg olnud 9,61 ± 0,04 sekundit. Kui Bolt oleks säilitanud 0,5 m/s² suurema kiirenduse, oleks tema aeg olnud 9,55 ± 0,04 sekundit.
«Tegelikkuses peab tunnistama, et ega sarnastest uurimustest uue maailmarekordi määramisel suurt kasu ei ole," ütles Eriksen. «Võttes arvesse oletuste ja mõõtmisvigadega seotud ebakindlust, oleks korralik 95-protsendiline usaldusintervall umbes 9,51 kuni 9,65 sekundit - sellist vahemikku oskaks iga inimene välja pakkuda. Oluline on aga see, et füüsika võib olla põnev ja aidata välja arvutada huvitavaid fakte. Meie uurimuse eesmärgiks ongi pigem füüsika populariseerimine, mitte uue maailmarekordi arvutamine.»