/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2014/12/01/3568611t1h218f.jpg)
Laupäeval algaval kergejõustiku MMil läheb starti 15 eestlast, kelle seast nii mõnigi sihib kohta esikümnes. Samas loodatekase kindlasti jätkata ka 2001. aasta Edmontoni MMilt Erki Noole hõbedase autasuga alguse saanud medaliseeriat.
Kuus põletavat küsimust seoses eestlaste ja kergejõustiku MMiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees vaatas Pekingis toimuva tiitlivõistluse eel üle eestlaste suuremad lootused ning põletavamad küsimused seoses nendega.
Kas Kanteri võimas Aasia seeria jätkub?
/nginx/o/2015/07/24/4317779t1h79d2.jpg)
36-aastane kettahiid on karjääri jooksul võitnud juba kümme tiitlivõistluste medalit, kuid loomulikult loodab ta Pekingis veel ühe juurde teenida. Peking on seejuures Kanterile mäletatavasti õnnelik koht, kuna just seal krooniti ta 2008. aastal olümpiavõitjaks. Samamoodi on Kanteril üldse hästi läinud Aasias toimunud tiitlivõistlustel.
Karjääri jooksul kahel korral tiitlivõistlusel poodiumi kõige kõrgemale astmele kerkinud Kanter on mõlemal juhul seda suutnud just Aasias. Üks kuld on juba eespool mainitud esikoht Pekingi OMilt, teine pärineb aga 2007. aasta Osaka MMilt. Kokku on Kanter Aasias seni osalenud kolmel tiitlivõistlusel. Lisaks kahele kuldmedalile on tal ette näidata ka 2011. aasta Daegu MMi hõbe. Euroopas on ta osalenud 11 tiitlivõistlusel ja saanud7 medalit.
Peale selle on Kanter oma tiitlivõistluste kõige pikemad heited teinud just Aasias. 2007. aastal Osakas sai ta kirja 68.94 ja aasta hiljem Pekingis 68.82. Hooaja edetabelis on Kanter küll 66.02ga alles 13., kuid karjääri neljandaks Aasias peetavaks tiitlivõistluseks valmistuva mehe vorm on läinud aina ülesmäge.
Kas Mägi saab teha kaks või kolm jooksu?
/nginx/o/2015/06/10/4168677t1hbc3a.jpg)
Eelmisel aastal võimsalt Euroopa 400 m tõkkejooksu paremikku kerkinud ja Zürichi EMil hõbemedali kaela saanud Rasmus Mägi on seejärel saanud osaleda mitmel Teemantliiga etapil ja saanud võrrelda oma võimeid maailma absoluutsete tippudega.
Siiski on Teemantliiga etappide põhjal raske hinnata, kui kõrge koha võib Mägi maailma absoluutsete tippudega vahetus konkurentsis välja võidelda. Eesti meistrivõistlustel välja joostud ajaga 48,65 jagab ta hooaja edetabelis 11. kohta ehk selle põhjal võib eeldada, et eestlane on Pekingis võimeline heitlema finaalikoha eest.
Vaadates aga tiitlivõistluste ülesehitust 400 m tõkkejooksus, on peamine küsimus, kas Mägi saab Pekingis teha kaks või kolm jooksu. Eeljooksud on Pekingis kavas juba laupäeval ja sealt peaks eestlane kõigi eelduste järgi lihtsalt edasi murdma. Sellele järgnevad aga kohe poolfinaalid, kust edasi teisipäeval Eesti aja järgi kell 15.25 toimuvasse finaali pääseb vaid kaheksa meest.
Kes kerkib parimaks odameheks?
/nginx/o/2015/07/19/4297819t1hdf39.jpg)
Tänavu on Eestis kõige konkurentsitihedamaks kergejõustikualaks tõusnud meeste odavise, kus MM-normi suutis täita koguni kolm meest. Heal päeval on ilmselt kõik Eesti odamehed võimelised heitlema pääsu eest lõppvõistlusele, kuid on huvitav näha, kes omavahelises konkurentsis peale jääb.
Parimat tulemust võiks tõenäoliselt oodata Tanel Laanmäelt, kes on tänavu isikliku rekordi viinud 83.12 peale ning näidanud ka rahvusvahelistel võistlustel kindlat kätt. Eesti meistrivõistlustel tuli tal samas leppida alles kolmanda kohaga. Eesti meistrina stardib Pekingis tänavu 82.22 kirja saanud Magnus Kirt, keda seni võis pigem pidada meie kolmandaks numbriks. Eestlaste pingereas 82.06ga kolmandat positsiooni hoidva Risto Mätta kasuks räägivad aga suurimad kogemused ja head tulemused eelnevatelt tiitlivõistlustelt. Aasta tagasi Zürichi EMil sai Mätas kirja kuuenda koha ja kaks aastat tagasi Moskvas oli ta kaheksas.
Kas Uibo parandab taas rekordit?
/nginx/o/2015/05/15/4066389t1hfa05.jpg)
Kaks aastat tagasi kümnevõistluses suurvõistluste debüüdi teinud Maicel Uibo (Uibo sai Moskva MMil 7850 punktiga 21. koha) on tänavu arengus taas sammu edasi astunud ja seejuures juba kaks korda parandanud isiklikku rekordit.
Esmalt viis Uibo mai keskpaigas Starkville’is oma tippmargi 8326 punktini ja umbes kuu aega hiljem Eugene’is kogus ta juba 8356 silma. Hooaja edetabelis paikneb Uibo viimase näitajaga hinnataval üheksandal kohal.
Arvestades, et hooaja edetabelis annab 8469 punkti sakslasele Kevin Mayerile kolmanda koha, võib eeldada, et isiklikku rekordit parandades oleks Uibo võimeline Pekingis heitlema kõrgete kohtade eest. Siinkohal tuleb siiski lisada, et tiitlikaitsja Ashton Eaton ei ole sel hooajal veel kümnevõistlust teinud. Maailma edetabelit juhib tänavu 8725 silmaga Trey Hardee ja teine on 8659ga Damian Warner.
Kas Kupperist saab traditsioonide jätkaja?
/nginx/o/2015/07/19/4297263t1hec57.jpg)
Aastaid (2005–2011, välja arvatud 2009) oli tavapärane, et kettaheites jõudis tiitlivõistlusel lõppvõistlusele kaks eestlast. 2012. aasta Helsingi EMil, 2012. aasta Londoni OMil ja 2013. aasta Moskva MMil jõudis 12 parema sekka aga vaid Gerd Kanter. Mullusel Zürichi EMil oli Kanteril aga taas lõppvõistlusel kodumaist konkurentsi, kui Martin Kupper sai kirja üheksanda koha.
Tänavu kevadel viis Kupper oma isikliku rekordi Leirias koguni 66.67 peale ja sellega hoiab ta maailma edetabelis kaheksandat kohta. Seejuures on ta selle näitajaga tänavu parim Eesti kergejõustiklane.
Vahepeal viirushaigusesse jäänud Kupper on end taas tasapisi leidmas ja seega on teist aastat järjest lootust näha lõppvõistlusel kahte Eesti kettaheitjat.
Kas Helingi tippmark lüüakse üle?
Eelnevaid punkte vaadates võib tõdeda, et eestlastest asub Pekingis starti mitu sportlast, kes on võimelised jõudma kümne parema sekka. Seni on eestlased kergejõustiku MMidelt kõige rohkem esikümnekohti noppinud kümme aastat tagasi Helsingis, kui neli eestlast murdsid end kümne sekka. Selles arvestuses järgnevad kolme esikümnekohaga 2003. aasta Pariisi ja 2011. aasta Daegu MM.
/nginx/o/2013/09/04/2036509t1hf5c9.jpg)