Keeruline teekond dopingukeerises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sebastian Coe (keskel) valiti kolmapäeval IAAFi presidendiks.
Sebastian Coe (keskel) valiti kolmapäeval IAAFi presidendiks. Foto: SCANPIX

Viimasel ajal dopinguskaandaalide keskmesse sattunud Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) loodab peagi probleemid selja taha jätta ja hakata tagasi võitma publiku usaldust. 103-aastase ajalooga organisatsioon sai kolmapäeval endale läbi aegade alles kuuenda presidendi, kui alaliidu uueks juhiks valiti kahekordne 1500 m jooksu olümpiavõitja Sebastian Coe. Oma sõnavõttudes on inglane lubanud keerulise olukorra lahendada ja korra majja lüüa.

Laupäeval saab Pekingis alguse kergejõustiklaste tänavuse aasta tähtsaim võistlus MM. Siiski tuleb pidevalt laviinina peale hoopis uudiseid seoses dopinguga: kordustestide tulemused näitavad, et 2005. aasta Helsingi ja 2007. aasta Osaka MMidelt leiti veel 28 dopingupatust; Briti ja Saksamaa meedias on avaldatud artikleid, mille järgi varjab IAAF neli aastat tagasi Daegu MMil positiivse dopinguproovi andnud sportlaste nimekirja; esmaspäeval jõudis avalikkuse ette teade, et veredopingu kasutamise tõttu jääb Londoni OMi kullast ilma türklanna Asli Cakir Alptekin; samal ajal käib elav arutelu selle üle, mitu endist dopingupatust jõuab meeste 100 m jooksus finaali – seni on pakkumised küündinud viieni. Erinevaid süüdistusi ja spekulatsioone ringleb ringi aga veel mitu.   

Olukorra peale on vihased mitmed tippsportlased. Kõige suuremat möllu ja kriitikat IAAFi aadressil on teinud kettaheitja Robert Harting. Kui uskuda viimase kaheksa kuu jooksul oma kampaania raames 700 000 km läbinud Coed, kes alistas presidendivalimistel Ukraina teivashüppelegendi Sergei Bubka, siis nüüdsest asjad muutuvad ja kriitika on läinud õigesse kohta.

Tagasi üles