Laupäeval saab Pekingis alguse kergejõustiklaste tänavuse aasta tähtsaim võistlus MM. Siiski tuleb pidevalt laviinina peale hoopis uudiseid seoses dopinguga: kordustestide tulemused näitavad, et 2005. aasta Helsingi ja 2007. aasta Osaka MMidelt leiti veel 28 dopingupatust; Briti ja Saksamaa meedias on avaldatud artikleid, mille järgi varjab IAAF neli aastat tagasi Daegu MMil positiivse dopinguproovi andnud sportlaste nimekirja; esmaspäeval jõudis avalikkuse ette teade, et veredopingu kasutamise tõttu jääb Londoni OMi kullast ilma türklanna Asli Cakir Alptekin; samal ajal käib elav arutelu selle üle, mitu endist dopingupatust jõuab meeste 100 m jooksus finaali – seni on pakkumised küündinud viieni. Erinevaid süüdistusi ja spekulatsioone ringleb ringi aga veel mitu.
Olukorra peale on vihased mitmed tippsportlased. Kõige suuremat möllu ja kriitikat IAAFi aadressil on teinud kettaheitja Robert Harting. Kui uskuda viimase kaheksa kuu jooksul oma kampaania raames 700 000 km läbinud Coed, kes alistas presidendivalimistel Ukraina teivashüppelegendi Sergei Bubka, siis nüüdsest asjad muutuvad ja kriitika on läinud õigesse kohta.