/nginx/o/2010/10/22/453417t1hd766.jpg)
Eesti karatekoondis alustab homme hommikul teekonda Serbia pealinna Belgradi, kus tuleva nädala kolmapäeval algavad maailmameistrivõistlused. Eestit esindab aga üsnagi ajalooline võistkond – esimest korda on koondises naisi rohkem kui mehi.
Karate MMile sõidab ajalooline koondis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit esindavad meestest Lauri Mengel ja Vadim Koževnikov ning naistest Maare Mõttus, Kerttu Rahe ja Grete Haar. «See on esimene kord, kui naisi on meil rohkem kui mehi,» sõnas Eesti Karate Föderatsiooni peasekretär Jüri Põld.
«Üsna naljakas olukord,» hindas 2006. aastal raskekaalus maailmameistritiitli võitnud Marko Luhamaa.
Kevadel kaaluklassi vahetanud ja EMil kuni 84 kg kaaluvate meeste seas võistelnud Eesti pärjatuim karateka Luhamaa jääb MMilt eemale peaasjalikult teda juba ammu kimbutanud põlvevigastuse tõttu, ent tegelikult on ta vaikselt tippspordist taandumas. «Mõõdukalt enda heaks veel teen, aga ei saa öelda, et võistlusspordis praegu kõva käpp oleksin,» tunnistas 35-aastane Luhamaa, ent ei tõtanud siiski oma karjääri lõppenuks kuulutama. «Ei või iial teada, mis saab.»
Põld tunnistas, et praeguses olukorras, kus Eesti saab täiskasvanute MMil välja panna vaid kaks meest, midagi hõisata pole. «Tippude seas on seis päris nukker,» möönis ta. «Meestel on alles jäänud viis kaalukategooriat, neist kuni 60-kiloste seas pole meil kahjuks piisavalt head karatekat, järgmises kaalus ehk kuni 67 kg on kolm head tegijat, aga pole sellist, kes suudaks reaalselt medaliheitlusesse sekkuda. Ja ka kuni 84 kg kaaluvate meeste seast polnud kedagi sobivat saata.»
Kuna karate pole olümpiaala, on ka alaliidu ja klubide rahakotid üsna õhukesed ja sellepärast kaaluti üsna hoolikalt, kes üldse MMile sõidab. «See oli teadlik otsus, sest ülejäänud mehed pole veel sellises seisus, et võiksid paarist ringist kaugemale jõuda,» möönis Põld. «Masu jätab omad jäljed, klubidel pole raha, et kedagi lihtsalt katsetama saata. Karates toimub kõik oma rahakoti peal, riigilt tuleb üsna tagasihoidlik summa.»
Just rahalised raskused on koondise praeguse suurima lootuse Mengeli arvates peamine põhjus, miks nii paljud on ala juurest ära kadunud. «Kellelgi pole enam erilist motivatsiooni sellega tegeleda, kuna toetust üldse pole. Puhtalt karatega ära ei ela,» tõdes kaheksa aastat tagasi kadettide Euroopa meistriks kroonitud Mengel. «Miks mina ikka jätkan? Ma ei raatsi ära raisata seda aega, mille olen kulutanud, unistades, et suudan ära teha selle, mida usun, ehk tulla täiskasvanute hulgas maailmameistriks või Euroopa meistriks.»
Samas annab Mengel endale aru, et samamoodi jätkates ehk pelgalt kodulinnas Tartus treenides ilmselt väga kaugele ei jõua. «Kui tahan medaleid võitma hakata, on vaja kuskil väljas käia laagrites trenni tegemas, lisaks ka tugevamatel võistlustel, et kogeda, mis tase seal on, aga selleks pole praegu raha,» avaldas Mengel, keda pärast omavanuste seas EM-kulla võitmist kimbutasid seljaprobleemid, mille tõttu ei saanud ta vahepeal üldse võistelda.
«Siiani olen sel hooajal ideaalselt treeninud, spordiarsti sõnul olen jõudnud uuele tasemel. Aga mis kasu sellest on, kui teen lihtsalt kodus trenni ja kellegagi võimeid proovida ei saa.»
Põld ei teinud saladust, et Eesti karate pole praegu just parimas seisus, ent tema hinnangul võib nii Mengelilt, Koževnikovilt kui ka Rufet Kerimovilt tulevikus medaleid oodata. «Kui nad tervena püsivad, siis miks mitte,» arutles ta. «Eriti pean silmas Mengelit, sest tal on tõsine tahtmine ja nüüd on ta ka parajas eas, et hakata medaliheitlusse sekkuma.»
«Arvan, et Mengelis on nii sisu kui võimu, temas on annet palju rohkem kui Luhamaas,» jätkas Põld äsja 26-aastaseks saanud sportlase kiitmist. «Ta on pikem ja raskem, nüüd on ka füüsiliselt palju tugevam, kuid tal pole veel sellist kiirust, nagu oli Luhamaal parematel päevadel.»
Ka Luhamaa loodab, et Mengel hakkab vaikselt tegusid tegema. «Lauri võiks olla minu mantlipärija,» lausus ta. «Näen temas kõvasti potentsiaali, aga kell tiksub, peab tegutsema. hakkama»
Sellest aastast Gediminas Jürjo käe all treeniv Mengel jäi peatselt algava MMi eesmärkidest rääkides tagasihoidlikuks. «Ootan eneseületust, et saaks rohkem matšivõite ja rohkem kogemusi selliselt suurelt võistluselt,» märkis Mengel.
Karate
Eesti koondis MMil
Meeste kumite:
• –75 kg Vadim Koževnikov
• +84 kg Lauri Mengel
Naiste kata
• Maare Mõttus
Naiste kumite
• –55 kg Kerttu Rahe
• –61 kg Grete Haar