Raske töö, tähtis ülesanne ja mungaelu melupealinnas

Maadluse MMiks valmistuv Heiki Nabi vaatab kella, millal on õige aeg esmapilgul üpris kurnav seljastaatika harjutus lõpetada. Vägilase seljal on 30 kilo, jalgadel veel samapalju. Reis Las Vegasesse on nii pikk, et kella põrnitsemisest pole pääsu ka lennukis. Foto: Tairo Lutter

Kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi on alates 2012. aastast tiitlivõistlustelt igal hooajal Eestile medali toonud. Uuel nädalal Las Vegases algaval MMil on aga kõige tähtsam kuue sekka tulek, mis tagab Rio de Janeiro olümpiapääsme. Nii on sellel korral latt pisut madalam, aga panused hoopis suuremad kui tavaliselt.

30-aastane Nabi mäletab väga hästi, mis tunne on olümpiale saada tagaukse ehk viimase kvalifikatsiooniturniiri kaudu. Enne 2012. aasta Londoni olümpiat nii läks, aga toona lõppes kõik õnnelikult – Nabi napsas kahe viimase seas Londonisse pääsenuna hoopis eeldatavate favoriitide ees hõbeda. Seekord on kindlam siiski asjad juba sügise hakul, mitte järgmisel kevadel selgeks teha.

«Iga MMile minev sportlane mõtleb, et parem oleks kohe koht ära kindlustada. Mure on murtud ja saab hakata olümpiamängudele mõtlema. Aga lihtne pole kellelgi – olümpiale pääseb kokku ainult 20 meest, seda on maailma mõistes ikkagi vähe. Tase on tugev ka hilisematel kvalifikatsiooniturniiridel,» arutleb Nabi. Ometi on viimaste hooaegade stabiilsus näidanud, et pigem tuleb panustada Nabi edusse, mitte põrumisele.

Loomulikult on kõrge koha saavutamiseks vajalik ka hea vorm. Nabil paistab sellega kõik korras olevat. Eile oli ta Tallinna Ülikooli jõusaalis väge täis ja raskusi ei valmistanud ka 200-kilogrammise kangiga täisküki tegemine. «Väga kergelt tuli, seda poleks uskunudki,» tunnistab Nabi kehalise ettevalmistuse treener Aleksander Jairus ja lisab, et Nabi maksimum oleks praegu 220–230 kilo. Tiitlivõistluse eel ei saa loomulikult nii suurte raskustega riskida.