Baltimaad saavad oma Tour de France'i!

Balti velotuuri ajal võib Eesti maanteedel veereda kuni 200-meheline grupp. Foto: Sille Annuk

Suure tõenäosusega taasalustab tuleval aastal Eesti, Läti, Leedu rattaspordi suursündmus Balti velotuur. «Unistus on võtta kampa soomlased ja venelased ning kunagi suurtuur korraldada,» ütles Eesti-poolne korraldaja Allar Tõnissaar.

Rattasporditegelased vaatasid kadeduseokkaga hinges pealt, kuidas erinevad pallimängualad üksteise võidu Balti liigasid loovad ning sellest profiiti lõikavad. Ühel sügispäeval sai korvpallikuningriigi Leedu rattajuhtidel sellest kõrini ning tõmmati traati Eesti alaliitu ja seejärel Tõnissaarele.

«Leedu rattaliit sai uue presidendi ja neil käisid mõttetalgud, mismoodi ala arengut suunata. Pole saladus, et Balti-sisese koostöö algatanud spordialad on sammu edasi astunud,» rääkis Tõnissaar.

Peamiselt ajapuuduse tõttu ei kuulu Balti tuur järgmisel suvel UCI kalendrisse, 2012. aastal on aga tõsine tahe see sinna lülitada. Et projekt ametlikuks kuulutada, allkirjastavad Eesti, Läti ja Leedu alaliitude esindajad järgmisel nädalal Riias koostöölepingu.

Esialgse kava kohaselt peetaks velotuur augusti teisel poolel ja iga riik võõrustaks kaht etappi. Kuna Läti rattaliidu panus võib alguses jääda kõige kesisemaks, võib tuleval aastal lõunanaabrite juures toimuda üks etapp.

Korraldajad on jõudnud üksmeelele, et 1959. aastal alanud ja 1978. aastal hingusele läinud Balti tuuri start antakse järgmisel suvel Leedus. Esialgse plaani järgi sõidetakse Eestis 20. ja 21. augustil ning ratturid tulevad Viljandi kaudu Tallinna. 2012. aastal algaks mitmepäevasõit aga Tallinnast.

Tõnissaare sõnul oleks suursündmus üks osa Eesti taasiseseisvumispäeva (20. august) ja Balti keti aastapäeva (23. august) üritustest. Veel üks huvitav kokkupuutepunkt – mäletatavasti kulges Balti kett just Tallinnast Viljandisse ning sealt edasi Lätti ja Leetu. «Eesmärk on starti tuua võimalikult palju eestlasi, ka välistiimides sõitvaid amatööre ja proffe,» lisas ta.

Tõnissaar möönis, et kõige segasemad lood on võistluse eelarvega. Esimesel aastal, kui võib auhinnaraha ja hotellide osas järeleandmisi teha, kulub ettevõtmisele vähemalt miljon krooni. UCI kalendrisse lisandumisel kasvavad kulutused 1,5–1,8 miljonini.

«Sponsoreid on kõige raskem leida tuuri alustades. Loodame riigi toele, kultuuriministeerium on meid ära kuulanud. Leedu valitsusele pidavat mõte meeldima, Läti valimised alles lõppesid,» märkis Tõnissaar.
Eesti võib end julgelt Soomest, Lätist ja Leedust suuremaks rattariigiks pidada. Meil on kaks UCI kalendrisse kuuluvat maantee ühepäevasõitu, Saaremaa velotuur ning lugematu arv mägirattavõistlusi.

«Unistus on võtta kampa soomlased ja venelased ning kunagi suurtuur korraldada,» viitas Tõnissaar kaheksakümnendatel toimunud Läänemere maade tuurile, mille üht Nõmme ringidel peetud etappi vaatas hinnanguliselt 100 000 inimest ja kus julgemad kodanikud sinimustvalge lehvima panid. Kinnitamata andmetel on tegemist Eesti spordi pealtvaatajate rekordiga.