/nginx/o/2015/06/28/4224885t1h5889.jpg)
Triatleet Heiko Sepp krooniti Chamonix´is toimunud uhiuue ekstreemtriatloni Evergreen Endurance´i esimeseks võitjaks. Enam kui 7500 tõusumeetrit sisaldava hirmraske raudmehe distantsi seljatas Sepp 16 tunni 46 minuti ja 38 sekundiga.
Võimas saavutus: Heiko Sepp võitis Prantsusmaa Alpides hirmraske ekstreemtriatloni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekstreemtriatlonitega tuntust kogunud Jõgevamaalt pärit Sepale tuli kutse Prantsusmaa Alpides toimuvale Evergreen Enduranc´ile talle endalegi üllatusena. «Ei teagi, lihtsalt sain kutse korraldajatelt. Tegid mulle prii võistluspääsme ja organiseerisid elamise ka. Ma isegi ei tea, kus nad mu välja otsisid,» ei varjanud eestlane imestust.
Tõsi, varasemalt on nüüdseks enam kui neli aastat triatlonile pühendunud Sepp läbinud edukalt teisigi kurikuulsaid ja raskeid ekstreem-ironmane. Suve esimeses pooles Šotimaal, Celtmanil, saavutatud kolmas koht ning kolm järjestikust Norseman Xtreem triatlonit olid uhiuue ja potentsiaalilt ehk maailma raskeima triatlonivõistluse korraldajatele piisavaks argumendiks, et Eesti mees on Prantsusmaa võistluse jaoks hea.
Juba hommikuses aovalguses, enam kui 1000 meetri kõrgusel asuvas Lac de Montriondi järves ujutud 4 km järel oli eestlane esikümne piirimail, läbides ujumisdistantsi ajaga 1:14:31. «Ujumist võtsin rahulikult, ujusin omas tempos ja ei lasknud end kiirematest häirida,» kommenteeris Sepp võidukalt lõppenud päeva algust.
Pikk ja mägine, alpiteedel kulgev 181 km rattadistants oli oodatult varunud probleeme ja raskusi kõigile võistlejatele. Ka Sepal tuli neist mitmega kokku puutuda, alates mõlema kummi purunemist kuni rajalt eksimiseni välja.
«Üks teeviit oli tuulega minema lennanud ja seal panin lihtsalt otse. Nii sai 181 km asemel 186 km sõidetud,» kirus Sepp äpardunud vahejuhtumit. «Sellel hetkel olin mega-kuri nii enda kui korraldajate peale. Õnneks oli läheduses üks kaameramees, kes ütles, et pole hullu, oled neljas. See tõstis motivatsiooni taas lakke.»
Vaatamata ebaõnnele ja eksimustele pedaalis Sepp rattarajal siiski kõige kiiremini, sõites suurema osa pooletunnisest kaotusest liidrile jooksuetapi alguseks tagasi. Pika mägede-etapi oli eestlane alistanud rattasadulas 7 tunni ja 42 minutiga ning vahet esimesena jooksma läinud prantslase Maximilien Vuylsteke oli jäänud tagasi teha vaid kõigest viis minutit.
«Prantslase saingi kätte juba jooksu viiendal kilomeetril ning sealt edasi jätkasin omas tempos,» kirjeldas Sepp sündmuste käiku viimasel osaalal, 43 km mägijooksul, kus kahel korral tuli üle ronida ka 1200 meetrit kõrgemal asuvast mäetipust. Nii polnud ka ime, et seiklustele jooksurajal kulus aega isegi rohkem kui eelneva rattadistantsi läbimiseks.
„«ooksu viimane ring oli juba pimedas. Lambiga pidin jälgima jalge ette, et jalgu ei murraks, ja samas ka teeviitu. Paras katsumus oli,» rääkis ainsana enne kesköötundi finišeerinud Sepp, kelle keskmine kiirus viimasel osaalal oli kõigest 5,67 km/h.
Ränga raudmehekatsumuse 16 tunni 46 minuti ja 38 sekundiga esimesena lõpetanud eestlane edestas finišis teisena lõpetanud Vuylsteket 27 minutiga ja kolmandaks tulnud, võistluse algfaasis juhtpositsioonil liikunud, sakslast Andre Stübsi koguni pooleteise tunniga.
«Igal juhul on see kõige hullem triatlon, mida elus teinud,» võttis Sepp raske päeva lühidalt kokku, ent tundis rõõmu, et aastale sai selline võimas punkt panna.