See pole lihtne, sest Riias peetud EMi alagrupiturniir pakkus vägevaid emotsioone. «EMile minnes ei osanud ma midagi oodata või endale ette kujutada, ammugi siis seda, et kõik kujuneb nii vägevaks – politseieskort, meeletu rahvahulk saalis. Eestis on ju tuhandest saalis viibijast sadakond fänni, ülejäänud lihtsalt pealtvaatajad, Riias olid aga kõik fännid,» tõdeb üheks Eesti koondise parimaks mängijaks kerkinud 23-aastane mees.
Rain Veideman, EM-finaalturniiril sattus Eesti koondis harjumatusse olukorda, kuue päevaga tuli pidada viis kohtumist. Lisaks füüsilisele pingele oli see ilmselt ka vaimselt raske.
See, et pidime mängima kuue päevaga viis kohtumist, mind ei morjendanud, pigem näris see, et kaks esimest mängu täiesti ebaõnnestusid.
Miks me siis nägime EMil kahte erinevat Eesti koondist?
Olime esimesed kaks mängu pehmod… nagu iluvõimlejad oleksid väljakul. Miks? Seda ei oska ma ütelda. Olime ju sellisel turniiril esimest korda ja võib-olla ootasime, et avakohtumisest tuleb rahulik mäng. Tegelikkuses pandi kohe tamp peale ja see ehmatas ära, et mis nüüd juhtus.