Miks vigadele ja võitmisele mõtlemine on halb ehk miks pallimängijad põruvad?

Korvpallikoondise mängijad EMil. Meeste näoilmed ja olek kommentaare ei vaja. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Prantsusmaal kestvad korvpalli Euroopa meistrivõistlused said Eesti meeskonna jaoks läbi alagrupiturniiriga. Kahes esimeses kohtumises tabas koondist täielik häving, ülejäänud mängudes näidati võitluslikku esitust ja saadi ka üks võit. Samuti jäi võrkpalli rahvuskoondisel hiljutisel Euroopa liiga finaalturniiril loodetud tulemus saavutamata, kuigi kogu suve jooksul oli saadud vaid võite. Ka teistel pallimängukoondistel juhtub, et just see kõige olulisem turniir või mäng läheb aia taha. Kaotamine aga tuleneb tihti pingetest, täpsemini sellest, et nendega ei tulda toime.

Spordipsühholoogilised nõustajad, psühholoogid Jorgen Matsi ja Aave Hannus loevad üles põhjused, mis lisaks vastasele takistavad pallimängijaid head tulemust saavutamast. Tippspordi suurim idee on ju võita, ometi saab just võitmisele mõtlemisest tihti suurim komistuskivi.

Ebaõnnestumise kogemusse takerdumine

«Pallimängude suurim probleem on see, et keskendutakse seisule ja lõpptulemusele, mitte hetkesooritusele. Lisaks hinnangute andmine olukorrale ehk pidev emotsioonide üles-alla käimine — kurvastatakse ja rõõmustatakse pidevalt, mis ajab erutuse taseme kõrgeks. See omakorda mõjutab sooritust, erutuse taset tuleks õppida stabiilsena hoidma,» selgitab Tartu Ülikooli spordipsühholoogia vanemteadur ja õppejõud Aave Hannus, kes on erinevate alade sportlasi ja treenereid nõustanud alates 2001. aastast.