Kreekast ja Karelinist Jaapani koondiseni: spordiajaloo suurimad šokid

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Aafrikast jagu saanud Jaapani ragbimeeskond.
Lõuna-Aafrikast jagu saanud Jaapani ragbimeeskond. Foto: SCANPIX

Jaapani ragbikoondise äsjast üllatusvõitu kahekordse maailmameistri Lõuna-Aafrika üle nimetati maailma spordimeedias korduvalt spordiajaloo üheks suuremaks šokiks. Eestis, kus ragbi isegi enamiku spordisõprade meeli ei eruta, rääkimata tavainimestest, on selle sündmuse erandlikkust ja ootamatust ilmselt keeruline mõista, kuid Eurosport asetas jaapanlaste saavutuse kõrvale võrdluseks veel hulga ajaloolisi spordisündmusi, et pisut paremini tajuda, kui suure üllatusega ikkagi tegemist on.

«Ime hokijääl»

1980. aasta 22. veebruaril Lake Placidis peetud taliolümpiamängude jäähokiturniiri finaalis alistas noorukitest koostatud ja Herb Brooksi juhitud USA koondis 4:3 Nõukogude Liidu võitmatuks peetava meeskonna. USA rahvuskoondisesse kuulusid amatöörid ja ülikooliõpilased, sellal kui Nõukogude Liit oli hokikulla võitnud viimasest seitsmest olümpiast kuuel. Mäng läks ajalukku tiitliga «Miracle on Ice» («Ime hokijääl»).

Foto: /AP

Ärplejad pannakse paika

Inglismaa koondis sõitis 1950. aastal Brasiilias peetud jalgpalli MMile ülimalt enesekindlalt, uskudes, et ehkki finaalturniiril osaletakse esmakordselt, on ju tegemist ikkagi jalgpalli sünnimaaga, kes peaks konkurentidele väikese vaevaga koha kätte näitama. 29. juunil peetud esimeses mängus valas USA koondis neile aga krae vahele pangetäie jääkülma vett, võites tänu Haitil sündinud ründaja Joe Gaetjensi väravale 1:0.

USA koondis koosnes valdavalt amatöörmängijatest, kelle seas olid näiteks kooliõpetaja, matuseauto juht ja mitu postiljoni. Lisaks oli enne MMi kaotatud seitse viimast mängu väravate vahega 2:45, samas kui Inglismaa oli kaks nädalat enne turniiri alistanud Itaalia 4:0 ja Portugali 10:0. Inglismaal peeti tulemust nii uskumatuks, et esimestes ookeani tagant saabunud telegrammides arvati olevat skoori kohal kirjaviga. Rabatud inglased kaotasid ka järgmise mängu Hispaaniale ega pääsenud alagrupistki edasi.

Kätel kantakse Inglismaa vastu võiduvärava löönud Joe Gaetjensit.
Kätel kantakse Inglismaa vastu võiduvärava löönud Joe Gaetjensit. Foto: /AP

Täiuslik hooaeg... peaaegu

New England Patriots läbis 2007. aastal NFLi põhihooaja 16 võiduga ja ainsagi kaotuseta, jõudes seejärel välja ka Super Bowlile ehk finaali. Neil oli seeläbi võimalus teha ajalugu ehk võita esimese meeskonnana kõik ühel hooajal peetud 19 mängu, kuid autsaider New York Giants arvas teisiti. Tasavägise kohtumise saatus otsustati viimasel veerandajal, kui David Tyree püüdis esmalt ühe käega mängujuhi Eli Manningu pika söödu ning Plaxico Burress jooksis seejärel Giantsile 17:14 võidu toonud touchdown’i.

Eli Manningu sööt aitas Giantsi Super Bowli võiduni.
Eli Manningu sööt aitas Giantsi Super Bowli võiduni. Foto: Chris McGrath/AFP

Vene karu murtakse maha

Venelane Aleksandr Karelin oli üldtunnustatud arvamuse kohaselt kõigi aegade parim maadleja ning ameeriklasel Rulon Gardneril ei oleks tohtinud olla Sydney olümpiamängude kullamatšis tema vastu mingit šanssi. 13 aastat kaotuseta püsinud Karelin ei olnud viimase kuue aasta jooksul loovutanud üheski matšis vastasele punktigi (!), kuid Gardner sai teises raundis tema vastu punkti kätte ning võitis 1:0. Tasuks olümpiakuld.

Aleksandr Karelini (vasakul) 13-aastane valitsemisaeg sai olümpiafinaalis Rulon Gardneri vastu otsa.
Aleksandr Karelini (vasakul) 13-aastane valitsemisaeg sai olümpiafinaalis Rulon Gardneri vastu otsa. Foto: Katsumi Kasahara/AP/SCANPIX

Tyson saadetakse ööbikuid kuulama

Mike Tyson oli 1990. aastaks poksimaailma superstaar, kes polnud 37 profimatšist kaotanud ainsatki. Tema käes olid nii WBC, WBA kui ka IBFi tiitel ning üldsusele ünsa tundmatu James «Buster» Douglas pidanuks talle olema lihtne saak. Eelmise tiitlimatši oli Tyson võitnud 93 sekundiga ning lõi ka Douglase kaheksanda raundi lõpus korraks nokdauni. Ometi suutis julgelt tegutsenud Douglas sellest toibuda, saatis kümnendas raundis ise Tysoni põrandale ning krooniti vastu kõiki ootusi raskekaalu maailmameistriks.

Mike Tyson (paremal) ja Buster Douglas.
Mike Tyson (paremal) ja Buster Douglas. Foto: Douglas C. Pizac/AP

Kreeka paneb terve Portugali nutma

Kreeklaste võimalusi võita 2004. aasta jalgpalli EM-finaalturniiri hinnati enne mängude algust tõenäosusega 80:1. Polnud ka ime, sest seni peetud 11 finaalturniirist oli Kreeka osalenud vaid ühel ning saanud seal kirja viigi ja kaks kaotust, lisaks polnud meeskonnas Euroopa mõistes ainsatki staari. Turniir alustati aga ootamatu võiduga võõrustajamaa Portugali üle ning marsiti tõhusa kaitsetaktika toel välja finaali, kusjuures teel sinna löödi auti ka tiitlikaitsja Prantsusmaa. Finaalis ootas ees kättemaksu haudunud Portugal ühes supertähtede Luis Figo ja Cristiano Ronaldoga, ent Kreeka võitis uuesti 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.

Kreeka üllatas 2004. aastal Portugalis kogu jalgpallimaailma.
Kreeka üllatas 2004. aastal Portugalis kogu jalgpallimaailma. Foto: SCANPIX
Foto: John Redman/AP

Tundmatu punapea võidab Wimbledonis

17-aastane Boris Becker oli küll suur talent, kuid enne 1985. aasta Wimbledoni tenniseturniiri ei uskunud tema võimalustesse keegi. Asetamata sakslane, kes sai turniiri käigus 18-aastaseks, sammus aga võidult võidule ning alistas finaalis kolme tunniga ka ameeriklase Kevin Curreni. Ühtlasi sai temast tenniseajaloos esimene mängija, kes suutnud võita suure slämmi turniiri nii, ilma et omanuks seal asetust. See ei jäänud punapäise Beckeri jaoks kaugeltki ainsaks tippsaavutuseks, sest karjääri lõpuks oli ta võitnud meesüksikmängus kokku tervelt kuus suure slämmi turniiri, neist kolm Wimbledonis.

Igas mõttes värvikas mees John Daly, kes vahel viitsib ka golfile keskenduda.
Igas mõttes värvikas mees John Daly, kes vahel viitsib ka golfile keskenduda. Foto: DAVID MOIR/REUTERS

Varumees läheb lõpuni

John Daly polnud sugugi kehv golfimängija, kuid 1991. aastal US PGA golfiturniiri nimekirjas oli ta alles üheksanda ehk viimase varumehena. Alles turniiri avapäeva eelsel õhtul anti ameeriklasele teada, et ta pääseb mängima, kuna Nick Price’i naine hakkas ootamatult sünnitama ning Price otsustas seetõttu viimasel hetkel turniirist loobuda. Pingetest vabana läks võimsa avalöögi ja sama vägeva suuvärgi poolest tuntud Daly rajale ning ehkki tegu oli alles tema kolmanda suurturniiriga, edestas ta lõpuks lähimat konkurenti Bruce Lietzket kolm löögiga.

Suurvõit värvikatest riietest, alkoholist ja hasartmängudest lugu pidava Daly kombeid eriti ei muutnud ning ehkki ta oli 1995. aastal parim ka Briti lahtistel, on ta siiani ainus kahekordne suurturniiri võitja, keda pole iial valitud USA ja Euroopa vahel peetava maineka Ryder Cupi meeskonnavõistluse nimekirja. Viimati pääses Daly ajalehepealkirjadesse tänavu augustis Wisconsinis peetud PGA turniiril – seitsmendal rajal oli ta juba kolm palli järgemööda Michigani järve uputanud, kui vihastas lõplikult ning saatis kõrge kaarega sama teed ka oma golfikepi, teenides selle eest punktikaardile suure karistuse.

FOTOD: Scanpix

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles