Jamad jalgpallis: üks skandaal ajab teist taga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina ja Poola esitlesid mullu detsembris ühiselt korraldatava 2012. aasta EM-finaalturniiri logo ning tunnuslauset «Koos ajalugu tehes». Nüüd aga süüdistatakse neid hoopis koos sohki tegemises ja häälte ostmises.
Ukraina ja Poola esitlesid mullu detsembris ühiselt korraldatava 2012. aasta EM-finaalturniiri logo ning tunnuslauset «Koos ajalugu tehes». Nüüd aga süüdistatakse neid hoopis koos sohki tegemises ja häälte ostmises. Foto: SCANPIX

Jalgpallimaailmas on kord käest ära. Lisaks pidevatele kokkuleppemängudele on viimastel nädalatel järjepanu lahvatanud erinevad skandaalid suurturniiride korraldamise ümber.



Küprose jalgpalliliidu endine varahoidja Spyros Marangos tuli lagedale jahmatava väitega, et Ukraina ja Poola ostsid endale rohkem kui üheksa miljoni euro eest 2012. aasta jalgpalli EM-finaalturniiri korraldamise.

2007. aasta aprillis toimunud lõpphääletusel oli suurfavoriidiks Itaalia, ent üllatuslikult sai saapamaa vaid neli häält Poola ja Ukraina kaheksa vastu. Kolmas kandidaat ehk ühisavalduse esitanud Horvaatia ja Ungari jäid sootuks nulli peale.

Nüüd aga süüdistab Marangos Poolat ja Ukrainat sahkerdamises ja häälte ostmises. Marangos rääkis Itaalia ajalehele Gazzetta dello Sport, et nelja Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) liikme hääled osteti 9,15 miljoni euro eest. «Üks võttis 3,15 miljonit eurot. Kolm ülejäänut said kaks miljonit.

Kokku tegi see 9,15 miljonit eurot,» avaldas Marangos, lisades, et suurte kaisukarude sisse peidetud raha anti üle Küprosel. «Saan seda ka tõestada, mul on kolm dokumenti, aga tegelikult läheb ju vaja vaid üht. Olen valmis kogu info edasi andma, aga teen seda vaid Küprosel ja mõne meie ametniku juuresolekul.»

Otsib õiglust

Marangos keeldus Gazzetta dello Spordile rääkimast, mis dokumendid tal on, ega olnud nõus neid ka näitama, öeldes, et seda tehes seaks ta ohtu kolme tunnistaja elu. Mehe sõnul enda pärast ta ei muretse, aga kardab oma naise, poegade, sõprade, advokaatide ja ajakirjanike elu pärast. «Tahan, et õiglus jalule seataks. 2012. aasta EM-finaalturniir peaks toimuma Itaalias,» sõnas ta.

Nii Poola kui Ukraina on Marangose väiteid eitanud.

UEFA nõudis, et Marangos oma süüdistusi tõestaks, ja määras tähtajaks selle nädala kolmapäeva, ent Marangos ei esitanud neile palutud ajaks ühtegi asitõendit. Seetõttu algatas UEFA Marangose vastu kohtuasja.

«Ma loodan, et mind arreteeritakse või pannakse vangi, see oleks meeldiv,» teatas Marangos, kelle sõnul on UEFA viimase kahe aasta jooksul tema kõnesid, e-kirju ja fakse ignoreerinud. «Aga vähemalt jõudis see nüüd avalikkuse ette.»

Mäletatavasti lahvatas eelmisel nädalal skandaal ka MM-finaalturniiride ümber. Esiteks on 2018. aasta finaalturniiri korraldamist taotlevad Inglismaa ja Venemaa alustanud üsna inetut sõnasõda, teiseks avaldas Briti leht Sunday Times kõvasti kõmu tekitanud loo, et 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride korraldajamaa valimisel on samuti võimalik hääli osta, ning tagatipuks tuli välja veel kolmaski sahkerdamine, mille kohaselt ühistaotluse 2018. aasta MMi korraldamiseks esitanud Hispaania ja Portugal leppisid kokku neli aastat hilisemat turniiri taotleva Katariga, et hääletavad teineteise poolt.

Seetõttu algas eile Zürichis Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) kahepäevane istung, kus püütakse tekkinud segaduses natuke korda luua, ja pole sugugi võimatu, et muudetakse ka korraldajamaa valimise kriteeriume.   

Eitavad kokkuleppemängu

Hispaania ja Portugal igatahes eitasid kokkuleppemängu Katariga. «Ütlesime FIFA-le, et meil pole ühegi kandidaatriigiga kokkulepet,» kinnitas kahe riigi ühistaotluse tegevjuht Miguel Angel Lopez.

Eile valas Inglismaa ja Venemaa sõnasõjas õli tulle Venemaa jalgpalliliidu aupresident Vjatšeslav Koloskov, kelle sõnul on Inglismaa taotlus primitiivne. Nende kahe tüli sai alguse sellest, et Venemaa kandidatuuri kõneisik Aleksei Sorokin rääkis Londonist kui pätipesast ja inglastest kui suurtest alkohoolikutest, mistõttu esitas Inglismaa jalgpalliliit FIFA-le venelaste vastu ametliku kaebuse.

«Venemaal pole põhjust karistust karta, isegi uurimist ei algatata,» oli Koloskov veendunud. «See on koomiline olukord. Inglased on hirmul, sest nende kandidatuuril ei lähe väga hästi.»

2018. aasta MMi korraldusõigust taotlevad lisaks Venemaale ja Inglismaale veel Belgia-Holland ning Hispaania-Portugal, 2022. aasta finaalturniiri soovivad korraldada Katar, Austraalia, USA, Jaapan ja Lõuna-Korea. Algul pidi FIFA mõlemad hääletamised korraldama 2. detsembril, aga nüüd on võimalik, et 2022. aasta MMi korraldajamaa valitakse hiljem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles