Huvitava rahastusega Saja liiga toob kokku nii eksvõrkpallurid kui ka ärimehed

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrkpall
Võrkpall Foto: SCANPIX

Alates uuest hooajast kannab senine võrkpalli Schenker liiga nime Saja Liiga. Uus nimi toob ka suure sisulise muutuse liiga rahastamises, kuna esikohale tõusevad eraisikutest võrkpallitoetajad, keda Võrkpalliliit loodab Eesti võrkpalli sajandaks aastapäevaks saada sada.

Kõik toetajad panustavad klubi arengusse võrdse rahalise summa, milleks on 1000 eurot aastas. Selle raha eest saavad toetajad panustada liiga võistluste korralduskulude katmisse.

EVF peasekretäri Tarvi Pürni sõnul tõestab liiga oma uue rahastamislahendusega, et fännide ja spordisõprade jõude ühendades on võimalik leida traditsiooniliste rahastamisviiside kõrvale ka teistmoodi ideid. «Kuigi märkimisväärne osa spordialaliidu rahast tuleb riigilt, on liigaga seotud kulud olnud erasektori kanda. Sponsorite toetust ootame väga ka edaspidi, kuid tänaseks oleme jõudnud tõdemuseni, et meie alaliidu eripära on suur eraisikutest fännide hulk, kes on valmis meid ka isiklikult toetama,» sõnas Pürn.

Saja Liiga reeglid lubavad Pürni sõnul üksikute tegevuste toetamises osaleda ka ettevõtetel, kuid liiga ei näe ette ühe suure nimisponsori rolli, mis tähendab ka seda, et liiga nimi ei muutu senikaua kuni missiooniga eratoetajaid jagub. «Saja Liiga toetajad  mitte ainult ei toeta liigat, vaid saavad võimaluse elada spordivõistlustele kaasa ühises klubilises vormis, näiteks on neile ja nende sõpradele tagatud kutsed kõigile tähtsatele võistlustele,» lisas ta.  

Saja Liiga nime sünnilugu ulatub tagasi 2015. aasta kevadesse kui seltskond Eesti võrkpallist hoolivaid inimesi hakkas ühiselt mõtlema, kuidas senisest enam toetada kodust klubivõrkpalli. Pürni sõnul on tegu inimestega, kes mõistavad, et eduka rahvuskoondise kasvulavaks on kohalik klubivõrkpall. Samasugust rahastusmudelit kasutatakse uuel hooajal ka Lätis ja Leedus.

Eestis on algatusega tänase seisuga ühinenud mitmed tuntud ettevõtjad ja endised sportlased, teiste hulgas Kaido Jõeleht, Jaan Lepp,  Rain Sepp, Urmas Sõõrumaa ja Raimo Pajusalu. Mitmed Saja Liiga toetajad on endised võrkpallurid.

Pikemas perspektiivis on eesmärgiks saada sada eraisikust toetajat kokku ainuüksi Eestist. «Selline toetajate arv võiks olla koos näiteks 2018-2019 hooajaks, kui Eesti võrkpall peab oma 100 aasta juubelit,» ütles Pürn.

«Minu otsus toetada Eesti võrkpalli sündis kergelt, sest meie võrkpall on edukas ja elujõuline,» ütles suurärimees Urmas Sõõrumaa kommenteerides enda osalemist projektis. Ja lisas: «Võrkpalli juhtimine on läbi aegade olnud vastutustundlik, tulevikku vaatav ja loov. Seepärast on võrkpalli toetamine puhas rõõm.»

Endine rahvuskoondislane Raimo Pajusalu peab Saja liiga juures tähtsaks ühiselt panustamise põhimõtet: «Mina võrkpallurina olen alati edu aluseks pidanud koostööd. Saja liigasse soovin oma panuse anda, kuna see on väga hea näide suurepärasest koostööst.»

Saja Liiga kohta saab rohkem lugeda ja toetajaks tulla aadressil: www.sajaliiga.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles