Kõik toetajad panustavad klubi arengusse võrdse rahalise summa, milleks on 1000 eurot aastas. Selle raha eest saavad toetajad panustada liiga võistluste korralduskulude katmisse.
EVF peasekretäri Tarvi Pürni sõnul tõestab liiga oma uue rahastamislahendusega, et fännide ja spordisõprade jõude ühendades on võimalik leida traditsiooniliste rahastamisviiside kõrvale ka teistmoodi ideid. «Kuigi märkimisväärne osa spordialaliidu rahast tuleb riigilt, on liigaga seotud kulud olnud erasektori kanda. Sponsorite toetust ootame väga ka edaspidi, kuid tänaseks oleme jõudnud tõdemuseni, et meie alaliidu eripära on suur eraisikutest fännide hulk, kes on valmis meid ka isiklikult toetama,» sõnas Pürn.
Saja Liiga reeglid lubavad Pürni sõnul üksikute tegevuste toetamises osaleda ka ettevõtetel, kuid liiga ei näe ette ühe suure nimisponsori rolli, mis tähendab ka seda, et liiga nimi ei muutu senikaua kuni missiooniga eratoetajaid jagub. «Saja Liiga toetajad mitte ainult ei toeta liigat, vaid saavad võimaluse elada spordivõistlustele kaasa ühises klubilises vormis, näiteks on neile ja nende sõpradele tagatud kutsed kõigile tähtsatele võistlustele,» lisas ta.
Saja Liiga nime sünnilugu ulatub tagasi 2015. aasta kevadesse kui seltskond Eesti võrkpallist hoolivaid inimesi hakkas ühiselt mõtlema, kuidas senisest enam toetada kodust klubivõrkpalli. Pürni sõnul on tegu inimestega, kes mõistavad, et eduka rahvuskoondise kasvulavaks on kohalik klubivõrkpall. Samasugust rahastusmudelit kasutatakse uuel hooajal ka Lätis ja Leedus.