Audru ringraja uuendamiseks vajatakse 69 miljonit

Makett Audruringile kavandatavatest boksidest, mille katusele tulevad tribüünid umbes 3000 pealtvaataja jaoks. Foto: Repro

Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis avalikkuse ette kerkinud mitu ringraja ehitamise projekti, kuid seni pole nendega kuhugi jõutud. Lähiaastad näitavad, kas Audrus asuva vana ringraja ümberehitus saab positiivseks erandiks.

Vanemate motospordihuviliste jaoks Sauga ringrajana tuntud võistluspaik peaks hiljemalt seitsme aasta pärast saama Balti- ja Põhjamaade parimaks ringrajaks. Esimesed sammud on juba astutud – uue nimega Audruringi arendamiseks on moodustatud nõukoda, vallaga aga sõlmitud hoonestusõiguse leping ja kogu ettevõtmise rahastamiseks on esitatud taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Just EASilt oodatav tugi on kõrgelennuliste projektide teostumisel ülimalt oluline. Ringraja ümberehitamisega tegeleva ühingu juhi Andres Halli sõnul küündib tööde maksumus 69 miljoni kroonini, sellest 50 miljonit loodetakse saada EASilt. Ülejäänud raha panustavad erainvestorid, kuid neist paljud on seadnud tingimuseks EASi osalemise.

Suur raha

See, kas raha saadakse, on aga praegu üsna küsitav. Väidetavalt läheb jaanuaris jagamisele 200 miljonit krooni, Halli teada on raha saamiseks esitatud 127 taotlust kogusummas 2,7 miljardit krooni…

Põhimõtteliselt sai ringrajal võistelda ka lõppenud hooajal, paar aastat tagasi valminud ümbersõidutee aitas selle muuta kinniseks. Paraku sellega kogu positiivne pool lõppeb – raja kate on vananenud, infrastruktuure aga peaaegu pole. Selliste tingimuste juures ei kipu välismaalased siia võistlema, soliidsete sarjade tulekust pole aga mõtet unistadagi.

EASile esitatud projekt näeb aga ette ringraja tundmatuseni muutumist. Asja eestvedajad ei räägi utoopiliselt vormel-1 sarjale sobiliku raja ehitamisest, vaid FIA Grade 3 nõuetele vastavast ringist. See aga tähendab võimalust korraldada rahvusvahelisi võistlusi kuni kaheliitrise mootoriga vormelitele. Lisaks peaksid samas valmima rallikrossi ja supermoto rajad.

Audru vallaga sõlmitud leping näeb ette, et ringrada peab uuenema järgmise kolme aasta jooksul, seitsme aastaga peab kogu kompleks ehk lisaks asfaldiringile ka garaažiboksid, tribüünid ja muud vajalikud hooned valmis olema.

Eesti Autospordiliidu peasekretär Arno Sillat kinnitas, et alaliit püüab Audruringi ehitust toetada nii palju kui võimalik. Otsest finantseerimist küll ei toimu, kuid väärt partneritega suhtlemisel ja kõikvõimalike taotluste esitamisel ollakse abiks. «Audruring on praeguses seisus kõige reaalsem tõelise ringraja tekkimise projekt,» märkis Sillat.

Arendab majandust

Hall näeb ringrada laiemalt kui lihtsalt spordiobjekti. Ta on veendunud, et korralik ringrada meelitab Eestisse heal rahvusvahelisel tasemel võistlusi. See aga tähendab omakorda inimesi, kes kasutavad peatuspaigaks hotelle, einestavad siinsetes toitlustusasutustes ja kulutavad raha lihtsalt kauplusi külastades.

«Ringrada on oluline majanduse ja rahvusvahelise suhtluse arendamisele,» leidis ta. «Inimesed saaksid tööd, riigile ja kohalikule omavalitsusele laekub aga rohkem makse.»

Plaanid on küll ilusad, kuid mis saab siis, kui EAS raha ei anna? Hall kinnitas, et siis ei jääda käed rüpes istuma, vaid üritatakse erainvestoritelt laekuvate väiksemate summade abil töid vähehaaval edasi teha. «Terve elu kestvaks projektiks ei saa see jääda. Vallaga sõlmitud lepingutes on tööde valmimise hilisemad tähtajad täpselt kirjas,» märkis Hall.

Viimati räägiti Eestisse korraliku ringraja ehitamisest paar aastat tagasi. Sillati sõnul pole Jüri ja Patika vahele kavandatud raja ehitamisest siiani loobutud. «Vaikselt on selle teemaga edasi tegeletud,» tunnistas selles projektis ka ise investorina osalenud mees. «Eestile tervikuna tuleks kaks ringrada ainult kasuks.»