Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/11/14/3522517t1h48e8.jpg)
/nginx/o/2015/11/03/4658007t1h30d5.jpg)
Iga tippsportlane ja treener puutub varem või hiljem kokku olukorraga, kus tuleb anda intervjuusid, ja see tõstatab mitmeid küsimusi: mida ajakirjanikule öelda, kuidas öelda, mis on targem endale hoida, kuidas kaamera ees käituda, kuidas ründavatele või mõne arvates koguni «lollidele» küsimustele väärikalt vastata, kuidas oma emotsioone talitseda jne. Selge see, et osa sportlasi suhtleb meelsasti, osa vastumeelsemalt, aga meediaga suhtlemine on osa tippsportlase karjäärist.
Kommunikatsiooniagentuuris A-tiim spordikommunikatsiooniga tegelev Greete Kempel kinnitas, et üha enam pöörduvad spordiga seotud inimesed ise nende poole. «Varem oli seda palju vähem. Paljudel puuduvad juba algteadmised: kuidas kaamera ees käituda, kuhu vaadata ja kuidas seista, rääkimata sisulistest küsimustest,» räägib Kempel, kes viis läbi ka Selveri koolituse ning on lisaks nõu andnud näiteks laskesuusakoondislastele.