Kuidas ajakirjanike «lollidele» küsimustele vastata?

Korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk Riia EMil ajakirjanike ees. Taamal abitreenerid Alar Varrak ja Andres Sõber. Foto: Tairo Lutter

Iga tippsportlane ja treener puutub varem või hiljem kokku olukorraga, kus tuleb anda intervjuusid, ja see tõstatab mitmeid küsimusi: mida ajakirjanikule öelda, kuidas öelda, mis on targem endale hoida, kuidas kaamera ees käituda, kuidas ründavatele või mõne arvates koguni «lollidele» küsimustele väärikalt vastata, kuidas oma emotsioone talitseda jne. Selge see, et osa sportlasi suhtleb meelsasti, osa vastumeelsemalt, aga meediaga suhtlemine on osa tippsportlase karjäärist.

Kommunikatsiooniagentuuris A-tiim spordikommunikatsiooniga tegelev Greete Kempel kinnitas, et üha enam pöörduvad spordiga seotud inimesed ise nende poole. «Varem oli seda palju vähem. Paljudel puuduvad juba algteadmised: kuidas kaamera ees käituda, kuhu vaadata ja kuidas seista, rääkimata sisulistest küsimustest,» räägib Kempel, kes viis läbi ka Selveri koolituse ning on lisaks nõu andnud näiteks laskesuusakoondislastele.

Kuigi aeg-ajalt kostab siit ja sealt, nagu oleksid sportlased ja meedia justkui vaenlased, püüab Kempel seda arvamust muuta. «Mina räägin meediatreeningul alati, et ajakirjanik on sportlase jaoks partner,» sõnab ta.