/nginx/o/2010/11/09/463296t1h4378.jpg)
Eesti parim kulturist Ott Kiivikas pidi enne eelmisel nädalal Bakuus toimunud amatööride MMi läbi elama kaks ärevat hetke, mis kumbki võinuks tema osalemisele kriipsu peale tõmmata.
Dopingupatune ukrainlane ja kuum dušš päästsid Kiivikase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Kiivikas ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Arnold Tokko neljapäeval Tallinna lennujaama jõudsid, selgus, et lennukiga saab reisida küll Kärdlasse, kuid mitte Moskvasse.
«Lennugraafikut vaadates jättis süda mitu lööki vahele,» tunnistas Kiivikas. «Selgus, et tegemist oli minu inimliku eksitusega. Olin ostnud piletid päev varasemale lennule, kuid miskipärast kinnistus mällu, et äralend on neljapäeval. Olen aastaid Eesti koondistele reise korraldanud ja midagi säärast pole varem juhtunud.»
Estonian Airi vastutuleliku klienditeenindaja abiga sai Kiivikas soodsa hinnaga uue pileti, pisut tõbine Tokko säästis aga alaliidu raha ja jäi koju.
Sellega Kiivikase seiklused aga ei lõppenud. Aserid olid sportlased kolme hotelli vahel ära jaganud. Majutuskohas, kus asus Kiivikase tuba, puudus ülitäpne kontrollkaal, millega võistlejaid enne jõuproovi kaalutakse.
«Mul oli kaasas isiklik kaal, mis pole aga väga täpne. Teise hotelli jõudes sain pool tundi enne ametlikku kaalumist nn õigele kaalule astuda ja see näitas ülekaalu 200 grammi,» meenutas kuni 85-kiloste meeste seas võistelnud Kiivikas.
12-kordsele Eesti absoluutsele meistrile anti kaalukärpimiseks pool tundi aega. Kogenud Kiivikas teadis, et tol hetkel saab abi ainult kuumast dušist. Kust seda aga võõrast hotellist leida?
«Asusin tuttavaid sportlasi otsima ja esimese mehena jalutas mulle vastu Ukraina koondise peatreener Aleksandr Belous (jäi karjääri vältel kaks korda dopinguga vahele – toim). Sain tema toa uksekaardi ja tormasin duši alla. Veerand tunniga õnnestus sel viisil 400 grammi maha saada, mis on võistluseelset seisundit arvestades väga hea. Belous sai selle teoga oma paturegistrit vähendada,» muheles Kiivikas.
Kuigi mitmete asjatundjate hinnangul oli kevadel põlve-, küünarnuki- ja rinnalihasevigastuse tõttu treeninguid kergemalt võtma pidanud Kiivikas MMil karjääri parimas vormis, ei taganud see kohta lõppvõistlusel kuue parema seas. Kümnenda koha teeninud Kiivikase stabiilsust näitab kas või see, et ta jõudis MMil esikümnesse kuuendat korda. Tiitlit kaitses selles kaalus Omaani esindaja Haij Al Balushi.
«Medalistid olid selged juba enne võistlust, kuid esikümne tagumise poole tase oli väga võrdne. Eelis oli neil, kellel oli oma kohtunik,» selgitas Kiivikas, kes jälgis pärast võistlust oma silmaga, kuidas finalistide seast dopingukontrolli minejaid loositi. «Eesti meistrivõistlustel kasutame sama protsessi. Loodan, et järgmine kord ei kutsu see esile pahameelt. Sport on selline.»
Aserbaidžaani kahe miljoni elanikuga pealinnas toimunud MMi korraldust hindas Kiivikas üldjoontes heaks, kuid kella kohalikud tema sõnul ei tundvat. «Ükskord ootasime võistluspaika viivat bussi tund aega. Liiklus on Bakuus kohutav – autojuhid lasevad sebra peal teed ületavale jalakäijale signaali. Totaalne kultuuritus,» kirjeldas ta.
Seitsmest võistlusest koosnenud hooaja lõpetanud Kiivikas saab puhkuse ajal keskenduda tuleva aasta 19.–20. novembrini Tallinnas Nokia kontserdimajas toimuva klassikalise kulturismi MMi korraldamisele.
Kolm kuni viis miljonit krooni neelavale võistlusele on oodata paarsada võistlejat
50–60 riigist. Eesti lootused on seotud tänavusel EMil üle 180 cm meeste seas hõbeda võitnud Taavi Kooviti ja kategoorias kuni 175 cm pärast ühe konkurendi dopinguga põrumist pronksi saanud Imre Vähiga. Sama jõuproovi raames peetakse ka naiste MK-etapp fitness’is ja bodyfitness’is.
Võhikule teadmiseks – Kiivikase osalemine on ebareaalne, sest meie tuntuim nimi peaks reeglite kohaselt oma 174 cm pikkuse juures kaaluma 78 kilo. Nagu loo alguses kirjas, on tal tükk tegu, et 85 kiloni jõuda.
Tokko sõnul sooviti korraldada klassikalise kulturismi MMi seetõttu, et sel alal saab Eesti välja panna rohkem konkurentsivõimelisi sportlasi. «Klassikaline kulturism on silmaga ilusam vaadata ja pealtvaatajad saavad kehailust parema ülevaate. Võistlus ei erine millegi poolest nn tavalise kulturismi omast,» märkis Tokko.