Eesti hokit pööratakse nüüdisaega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti viskas Bulgaariale koguni rohkem kui veerandsada väravat.
Eesti viskas Bulgaariale koguni rohkem kui veerandsada väravat. Foto: Erik Prozes

Möödas on ajad, kui Eesti spordisõber võis kodusest jäähokist rääkides nina kirtsutada ja ühmata, et tegemist on venekeelsete inimeste spordialaga, kuhu eestlastel õieti asja polegi. Pärast koduse hoki juhtimises tehtud muudatusi puhuvad kõigi meie naaberriikide silmis populaarseimal spordialal meilgi värsked tuuled. Kodust hokit püütakse pöörata nüüdisaega.

Eespool toodud väited ei tugine sellele, et Eesti koondis alistas olümpiamängude valikturniiri esimesel etapil Iisraeli 19:1 ja Bulgaaria 26:0. Hokimaailma arengumaade klohmimine on elementaarne. Positiivsust lisab aga koondise sees ja selle ümber toimuv. Üheks muutuste võtmeisikuks on Eesti koondise soomlasest peatreener Jussi Tupamäki.

«Sõlmisime Tupamäkiga lepingu neljaks aastaks – loodetavasti on meil nii palju võhma, et ta töötab meie juures pärast tänavust hooaega veel vähemalt kolm aastat,» sõnas hokiliidu president Rauno Parras. «Tema õlul on Eesti koondiste juhendamine, treenerite koolitamine. Peatreener peab panema paika süsteemi, kuidas noori õpetada ja kuidas asju teha. Sellisel juhul teavad näiteks koondisse tulevad noored ette, mis neid ees ootab. Peatreener peab olema mängijatele patroon ja neid kujundama.»

Tagasi üles