Suur etendus jäi lõppmänguta: võitjat ei selgunudki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristjan Jaak Kangur
Copy
Robert Helenius (paremal) heitlemas Timur Musafaroviga.
Robert Helenius (paremal) heitlemas Timur Musafaroviga. Foto: Tairo Lutter

«Aga kes siis ikkagi võitis?» kõlas küsimus nii mitmegi hämmeldunud pealtvaataja suust, kui rahvas laupäeva õhtul Lennusadamast lahkus. Kaheksa raundi poksinud Robert Helenius ja Timur Musafarov olid mõlemad äsja kätte saanud pealtnäha võrdse suurusega karika, kuid matši võitjat ringis maha ei hõigatudki.

«Tehke häält selle toetuseks, kes teie arvates võitis,» palus õhtujuht Ivo Linna pärast matši lõppu publikult. Kuna rahvas huilgas tõepoolest nii Musafarovi kui ka Heleniuse poolt üsna võrdselt, teatas Linna, et «hääletuse­» tulemust on võimatu numbriliselt väljendada ja sestap lepitakse ametlikult vennalikul moel viiki. Mispärast ikkagi selline lõpplahendus, mis tuli ilmselgelt ootamatult ka paljudele pealtvaatajatele, kui matši eel reklaamiti vastasseis suurelt välja siiski «päris­» poksi, mitte tavapärasemast publikurohkema treeninguna?

Tagasi üles