Mõttetu kinoteater kodusel suurturniiril

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Väga raske on normaalseid sõnu leida. Niimoodi tehakse kodusel turniiril meile lihtsalt ära,» kõlasid Eesti vehklemiskoondise peatreeneri Igor Tšikinjovi sõnad laupäeva hommikul Tallinna spordihallis. Eesti esivehkleja Nikolai Novosjolov oli just kaotanud koduse Tallinna Mõõga nime kandva MK-etapi individuaalvõistluse avaringis 10:15 Ivan Trevejole. Nii Novosjolov kui Tšikinjov olid kindlad, et soomlasest kohtunik tegi neile otsustavatel hetkedel liiga.

Novosjolov ei saanud end matši alguses kuidagi käima ning lasi 1996. aasta olümpiahõbedal olukorda kontrollida. Alles 5:10 kaotusseisul õnnestus Novosjolovil leida sobiv rütm ja taktika ning vaikselt tuli kahekordne maailmameister varem Kuubat esindanud 44-aastasele Prantsusmaa koondislasele lähemale.

10:12 kaotusseisul jõudsid mehed pärast ebaõnnestunud rünnakuid peaaegu rinnakuti kokku ning Novosjolov torkas Trevejot. Vahe kahanes ühele punktile, kuid seejärel pöördus Trevejo kohtunike poole ja nõudis videokordust. Võis eeldada, et kogenud vanameister tahab korraks lihtsalt hinge tõmmata, kuna polnud näha, et Novosjolov reaalselt midagi valesti oleks teinud. Hetk hiljem sai eestlane aga ootamatult punase kaardi ning tabloole ilmusid numbrid 10:13. Kohtunike arvates tõrjus Novosjolov oma vaba käega Trevejo rünnakut ning selline tegevus on rangelt keelatud. Nõutult käsi laiutanud Novosjolov nõudis uut videokordust, kuid kohtunikud enam meelt ei muutnud.

Matši lõppedes kogunesid kümned ametnikud, treenerid, pealtvaatajad, ajakirjanikud ja korraldajad videokordust uudistama ning pea kõigi huultelt ja ilmselt võis lugeda, et kohtunikud eksisid.

Kummaliseks teeb olukorra aga see, et kõik raja ääres olnud inimesed vaatasid ühtsama videokordust, kuid nägid asja vastupidiselt kui soomlasest kohtunik. Kas sellisel kujul videokorduste uurimisel on siis üldse mõtet? Tšikinjovi arvates igal juhul mitte: «Ka kinoteatris istudes saavad kõik inimesed filmist erinevalt aru. Sama on ka siin, kuid lisaks on videod kehva kvaliteediga. Kohtunikud lihtsalt otsivad musta kassi pimedas toas.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles