/nginx/o/2010/09/22/436812t1h723e.jpg)
Täna toimub Tallinnas Eesti Spordi Kongress, kus arutatakse Eesti spordi edasise arengu põhisuundade üle. Kultuuriminister Laine Jänes rõhutas oma avakõnes spordikultuuri rolli inimese kasvatamisel ja pidas oluliseks, et spordis oleks tagatud süsteemsus ja järjepidevus.
«Spordil, õigemini spordikultuuril, on suur roll inimese kasvatamisel, tervislike eluviiside järgimisel,» ütles kultuuriminister ja rõhutas, et sporditegevust on vaja selleks, et Eesti riigile kasvaks terved ja tugevad kodanikud. «Läbi spordi õpitakse olema oma tegemistes aus, austama partnereid ja ka vastaseid. See on eluviis ja filosoofia.»
Kultuuriministri hinnangul peaks olema võimalik tegeleda spordiga süsteemselt ja järjepidevalt. «Selleks annaksid võimaluse tugevad spordiklubid ja -koolid koos haritud treenerite ja spordijuhtidega. See tagaks kvaliteedi spordiharrastajatele igal tasandil,» lausus Laine Jänes.
«Spordiklubide süsteemi omaaegne juurutamine mitmekordistas spordiga tegelevate laste arvu, ka andis see võrdsed võimalused kõigile spordialadele. Mulle tundub siiski, et üle kümne aasta tagasi reformitud süsteem on seisma jäänud. Klubid peaksid ajaga kaasas käima ja üks võimalus oleks koondumine suurematesse organisatsioonidesse. Eelkõige võiks klubid ühendada erinevaid vanuseastmeid, juuniorist seeniorini. See tagaks esiteks järjepidevuse, teisalt aga looks parimas mõttes kogukonna, kes ühise asja eest seisab.»
Viimasel ajal on kasvanud spordikoolide arv, selle üheks põhjuseks on kultuuriministri sõnul nostalgia ja armastus endise süsteemi vastu. «Oleme spordikoolidega harjunud ja nende olemasolu tagab ka suurema valikuvabaduse. Teisalt on aga praegune seadusandlus kahjuks võimaldanud ka nn fiktiivsete koolide asutamist, et saada osa juriidilistest soodustustest. Minu seisukoht on, et klubidele ja koolidele tuleks luua võrdsed juriidilised ja finantsilised võimalused tegutsemiseks, siis lahenevad nii mõnedki organisatsioonilised probleemid. Selle nimel tasub vaeva näha.»
Eesti spordi järjepidevus on tihedalt seotud järelkasvu eest hoolitsemisega – laste ja noorte spordi juurde toomise ning seal hoidmisega. Riigi poolt on üheks selgeks sihiks suurema tähelepanu pööramine alles tippu pürgivatele sportlastele, et nende sportlastee poole peal ei katkeks. «Seepärast soovime alates järgmisest aastast määrata riiklikud spordistipendiumid peamiselt noortele sportlastele, tippude rahastamine toimuks hasartmängumaksu nõukogu kaasabil,» rääkis kultuuriminister Laine Jänes spordikongressi avakõnes.
Minister peatus ka ülemaailmse majanduskriisi mõjudel, mis jäid Eestis just kahe spordikongressi vahelisele ajale. «Aastad 2002 – 2006 olid Eesti spordis tõelised kuldajad. Ehitati palju uusi spordiobjekte, raha jagus nii toetusteks, kui tuleviku planeerimiseks. Väga headele aegadele on järgnenud teistsugused, mis on esitanud päris keerulisi väljakutseid. Sporti tuli juhtida uutmoodi majandussituatsioonis, kus eelarvevahendeid oli kasutada oluliselt vähem võrreldes nimetatud kuldaja-aastatega. Olen kindel, et palju keerulisi ja põhimõttelisi võitlusi on tänaseks selja taga. Suutsime säilitada spordi üldise raamistiku – rahastamise allikate ja rahastatavate valdkondade mitmekesisuse. Ja see lubab meil arutada spordivaldkonna arengusuundade üle rahulikult ning süvenenult tänase spordikongressi raames,» ütles kultuuriminister Laine Jänes.